Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel. Kooliaasta algus 1.septembril ja esimene klassiõpetaja, kooli lõpetamine ja aktusel lõputunnistuse kättesaamine või kooli vahetamine ja uute klassikaaslastega tutvumine on vaid mõned märgilised sündmused, mis jäävad enamikele meelde terveks eluks. Tihti on just koolilood need, mida vanavanemad jagavad oma lastelastega.
Soov ja lootus tagada oma lastele ühelt poolt kvaliteetne haridus, teiselt poolt mälestused kogu eluks, on paljude vanemate südames. Seda saame teha Eesti koole ja eestikeelset haridust hoides ning edendades. Mis oli Eesti esimene kool? Mis on Eesti väikseim kool? Aga milline hoolis parim? Vaatame lähemalt.
→ Mis on kool?
→ Eesti kooli ajalugu
→ Eesti koolid
→ Eesti parim kool
→ Millist kooli tahame oma lastele?
Mis on kool?
Kool on õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased omandavad õpetaja juhendamisel teadmisi, oskusi ja vilumusi. Laiemas tähenduses on sõna “kool” tähenduse taga mingisuguste oskuste omandamine, koolitus, kogemused või õppetund. Liitsõnana on see kasutusel ka teistes valdkondades – koertekool kui loomade dresseerimise asutus või puukool kui puude kasvatamise ja paljundamise koht. Eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt õppeasutuse sünonüümina ning nii kasutame seda ka siin.
Eesti koolisüsteemis on kolm õppeastet – põhikool, keskkool ja kõrgkool. Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. See tähendab, et koolikohustus kestab kuni põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Eesti koolides on hindamine paika pandud määrusega “Õpilaste hindamise kord”. Määruse järgi eristatakse õpitulemuste ehk teadmiste ja oskuste hindamist ning käitumise ja hoolsuse hindamist. Õpitulemuste hindamine:
- annab teavet õpilaste õpiedukusest;
- on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
- motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima;
- suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul.
Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast:
- järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;
- täitma kooli kodukorra nõudeid;
- täitma õpiülesandeid ning kohustusi.
Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja kas numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4” – “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded ning tähistavad aine mitteläbimist.
Eesti kooli ajalugu
Eesti kooli ajaloo alguspunktiks saab lugeda 1251. aastat, mil Pärnus ja Tartus avati esimesed toomkoolid toomskolastiku õpetamisega. Need olid küll ladinakeelsed, kuid üles tähendatult Eesti esimesed koolid.
Mõnikümmend aastat hiljem asutatud Tallinna Toomkooli peetakse Eesti vanimaks kooliks. Sellest on möödas üle 700 aasta, kui Tallinna Toomkooli mainiti esimest korda Taani kuninga Erik VI Menvedi kirjalikus ürikus. 13.sajandil Tallinna toomkiriku juurde asutatud katedraalikool ehk Tallinna Toomkool tegutses väikeste pausidega järjepidevalt kuni 1939. aastani, mil see II maailmasõja alguse tõttu suleti. Tallinna Toomkool taasavati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel 2011. aastal.
Eesti vanimate koolide hulka arvatakse ka Gustav Adolfi Gümnaasiumit. See on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud gümnaasium, mille asutas tollane Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1631. aastal. Toona avatud Tallinna gümnaasium oli 4-klassiline. See andis lõpetanutele heatasemelise akadeemilise humanitaarhariduse, mis võimaldas jätkata õpinguid ülikoolis. Praegu õpib koolis üle 1500 õpilase.
Eesti kooli ajalugu on pikk ja huvitav ning huvi korral jätkub lugemist pikemaks. Eesti Rahvusarhiivi kodulehel on üldist kooliajalugu tutvustav artikkel, Tallinna linna kodulehelt saab lähemalt uurida Tallinna hariduse ajalugu ning Digitaalarhiivi (DIGAR) kodulehel on digitaalselt täies pikkuses saadaval 1933. aastal välja antud Peeter Põllu teos “Eesti kooli ajalugu”.
Eesti koolid
Tänasel päeval on Eestis põhikoole ja gümnaasiume kokku 386, neist enim Harjumaal (114) ja vähim Hiiumaal (6).
Eesti koolid on jaotatud erakoolideks, munitsipaalkoolideks ja riigikoolideks.
- Erakool on eraomandisse kuuluv ning isemajandav. Eestis kuuluvad sellised koolid enamasti kooli haldamiseks loodud sihtasutustele või mittetulundusühingutele.
- Munitsipaalkool on õppeasutus, mida haldab kohalik omavalitsus. Munitsipaalkoolid moodustavad Eestis suurima osa koolidest.
- Riigikool on kool, mida peab üleval riik ning mida esindab haridus- ja teadusministeerium. Eestis on neid üksikuid – näiteks Noarootsi Gümnaasium ja Tartu Emajõe Kool.
Koolide sulgemine kui valupunkt
Veel 2021/2022 õppeaasta lõpuni oli Eesti väikseim kool Rõuges tegutsev Misso kool, kus õppis kolm õpilast. Koolide sulgemine on maapiirkondade väikekoolidele valukoht, seda kõigis kolmes õppeastmes. 2022. aastal on tegevuse lõpetanud viis kooli Eesti eri paigus. Kolmekümne iseseisvusaastaga on suletud umbes 350 kooli. Neist ligi 200 olid küla, aleviku, alevi või isegi kohaliku tõmbekeskuse ainsad koolid.
Haridus- ja teadusministeerium eraldab ühekordse toetusena lisaraha kõigile neile omavalitsustele, mis otsustavad lõpetada nende gümnaasiumite pidamise, kus käib keskastme õppes vähem kui sada õpilast. Samas ei ole mitte kõik omavalitsused sellest huvitatud.
Koolide sulgemine ei ole aga küsimus, mis mõjutaks vaid väiksemaid koole. See puudutab pea igat kooli Eestis alates paarikümne lapselisest munitsipaalkoolist, lõpetades pealinna suurimate eliitkoolidega. 2022. aastal saatis Eesti koolijuhtide ühendus Valitsusele pöördumise, et kvalifitseeritud õpetajate puudus on omandanud üle Eesti katastroofi mõõtmed ja kui õpetajate palk oluliselt ei tõuse, tuleb hakata koole sulgema või võtma õpetajateks puuduliku haridusega kohatäitjaid.
Kui ühelt poolt näeme soovi sulgeda väikesearvulised koolid, siis teiselt poolt näeme ohtu koolide sulgemisele olude sunnil.
Eesti parim kool
Eesti koolide pingerida koostatakse eksamitulemuste põhjal. Koolide edetabel järjestab koolid kõrgeimate tulemuste põhjal. Aastaid on pingerea esikümnes üle Eesti tuntud koolid, mida nimetatakse ka Eesti eliitkoolideks. Näiteks oli nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal tehtud riigieksamite tulemuste põhjal esimesed kaks kohta hõivatud samade koolide poolt – Tallinna Reaalkool ja Tallinna Inglise Kolledž. Tavaliselt kuuluvad esikümnesse ka sellised koolid nagu Gustav Adolfi Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum ja mõned muudki.
Riigieksamitulemuste kõrvutamine koolide kaupa võib luua sisulisele õppimisele ebasoodsa pinnase, rõhutades akadeemilist võrdlemist ja võistlust ainult saavutatud tulemuste pinnalt. Eksam on aga vaid üks vahend, mille abil jälgida, kuidas õpilaskonnal ja koolidel läheb, kirjutavad haridus- ja teadusministeeriumi peaekspert Pille Kõiv ja haridus- ja noorteameti hindamise arendusjuht Aivar Ots. Riigieksamite tulemused on vaid osa tõest.
Millist kooli tahame oma lastele?
Mis on meie koolidel Eesti lastele pakkuda? Kas selleks on ainult teadmised ja oskused? Või kanname kooli kaudu edasi ka Eesti kultuuri ja keelt?
“Eesti kool on eesti keele kodu” juhib tähelepanu sellele, et koolihariduses, koolikeskkonnas ning koolilastes oleks eesti keel au sees ning seda mitte ainult ideeliselt, vaid praktiliselt. Meie missioon on tagada eesti lastele põhiseaduslik õigus Eesti rahvusriigis käia lasteaias ja koolis koos teiste eesti väärtusi ja eesti kultuuri identiteeti kandvate lastega ning kasvada emakeelses keeleruumis.
See tähendab, et parim Eesti kool on eestikeelne kool. Näeme suure murega, kui kiiresti väheneb eestlaste osakaal meie riigis ning kuidas aina rohkem domineerivad kõikjal vene ja inglise keel. Kui ka koolikeskkond muutub osaliselt venekeelseks, kaotavad eestlased põhiseadusliku õiguse õppida emakeelses koolis, mis ohustab Eesti rahvusriigi säilimist indiviidi tasandil. Kui Eesti laste õigused ja parim hariduse kvaliteet on Sinu südameasjaks, siis ootame Sind meiega liituma või toetama. Kirjuta info@eestikool.eu või täida liitumisvorm.
