Haridus

Teadmiste ja oskuste edasiandmine on vaieldamatult üks inimkonna suurimaid sotsiaalseid varasid. Varasemalt tagati seeläbi põlvede ellujäämine. Tänapäeval suudab inimkond hariduse kaudu väärtuslikku teavet süstematiseeritult ja mõistlikult edastada, tagades seeläbi arengu nii üksikisiku tasandil kui ka ühiskondlikul tasandil.

Küsimusele, miks on haridus oluline, võib vastata pikalt. Kõige lähemale vaadates on leitud, et isegi haridus ja eluiga on omavahel seotud. Pikaajalise uuringu käigus selgus, et mida madalam haridustase, seda suurem on varajase surma risk.

Vaatame lähemalt, mis on haridus, kuidas toimib Eesti haridussüsteem ning millistele põhialustele see toetub.

→ Haridus ja eesti keel

Mis on haridus?

Eesti keele seletav sõnaraamat annab hariduse mõistele laiema tähenduse, nimetades hariduseks kooli(de)s või iseõppimise teel omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi, aga ka teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist või andmist. Nii võib haridust vaadelda üldisemalt, kui eluks vajalike kogemuste omandamist, sealhulgas ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga  kohanemise protsessi. 

Haridus Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi omab aga kitsamat tähendust, olles defineeritud kui õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Sellise seletuse kaudu nähakse hariduses teadmiste ja oskuste omandamist mõnes või mitmes spetsiifilises valdkonnas selleks ettenähtud õppeasutuses.

Eestikeelse hariduse algus ja ajalugu

Kui haridust vaadelda laialdasemalt kui teadmiste ja oskuste edasiandmist põlvest põlve, siis on haridus Eestis, nagu kõikide teiste rahvaste haridus, sama vana kui rahvas ise. Eesti kooli ajaloo algust on seostatud eelkõige esimeste koolide tekkimisega mõnedes linnades 1250. aasta paiku.

Eesti hariduselu ajaloos on huvitavaid aastaarve, millal toimus eestikeelse hariduse jaoks olulisi sündmusi. Vaatame neist mõnda paeluvamat: 

• 1251. aastal avati Pärnus ja Tartus esimesed toomkoolid toomskolastiku õpetamisega. Need olid küll ladinakeelsed, kuid üles tähendatult esimesed ametlikud koolid Eestis. 
• 1470. aastal jõudsid Tallinnasse esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.
• 1543. aastal asutati Tsistertslaste Püha Mihkli naiskloostri hoonetes Tallinnas tütarlastekool, mis oli esimene kool tüdrukutele.
• 1575. aastast pärineb esimene teade aabitsast Tallinnas. Kahjuks pole sellest säilinud ühtegi eksemplari.
• 1736. aastast on esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis oli naine.

Eesti haridussüsteem ja selle tasemed

Eesti haridussüsteem jaguneb nelja tasemesse:

1. alusharidus;
2. põhiharidus (hariduse I tase);
3. keskharidus (hariduse II tase);
4. kõrgharidus (hariduse III tase).

Alusharidus

Alusharidus ehk algharidus on mõeldud pooleteise kuni seitsme aastastele lastele. Seda omandatakse alusharidust võimaldavas õppeasutuses, milleks on koolieelne lasteasutus – lasteaed või lastehoid. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Koolieelsed lasteasutused lähtuvad laste arengu toetamisel koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust. Alusharidus peaks looma eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Põhiharidus

Põhiharidus on ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikool jaguneb veel omakorda kolmeks kooliastmeks – 1.-3. klass on I kooliaste, 4.-6. klass on II kooliaste ning 7.-9. klass on III kooliaste. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine.

Keskharidus

Keskhariduse omandamine on vabatahtlik. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks (nimetatakse ka keskeriharidus). Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasium valmistab õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud  endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Kutsekeskharidus on kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.

Kõrgharidus

Kõrgharidust on võimalik omandada ülikoolis ja rakenduskõrgkoolis. Tavaliselt õpitakse 3+2 õppekavade süsteemi alusel. See tähendab, et bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe õpingud kestavad tavaliselt kolm või neli aastat, millele järgneb 2-aastane magistriõpe. Lisaks on olemas bakalaureuse- ja magistriõpet integreeriv viieaastane õpe (nt klassiõpetajatel). Magistriõppe lõpetamise järel võib asuda õppima doktorantuuris.

PISA testid

PISA (inglise keeles Programme for International Student Assessment) ehk rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm, on rahvusvaheline haridusalane uuring, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Esmakordselt viidi PISA testimine läbi 2000. aastal ja pärast seda on seda korratud iga kolme aasta tagant.

2018.aastal osales PISA testi tegemisel 79 riiki ja majanduspiirkonda 600 000 õpilasega. Eesti valimisse kuulus 5371 õpilast 231 koolist, neist 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. 75% õpilastest sooritas testi eesti ja 25% vene keeles.

Eesti õpilaste tulemused on PISA testis igal osaletud korral olnud väga silmapaistvad. PISA 2018. aasta testil olid Eesti 15-aastased noored Euroopa riikide pingereas nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. 

Arvamus, et head tulemused võivad mõjutada vaimset tervist ja sotsiaalsust negatiivselt, PISA 2018. aasta testi põhjal ei selgunud. Lisaks teadmistele ja oskustele uuritakse ka mitmeid õpitulemuste saavutamise mõjutegureid, näiteks sotsiaalmajanduslikku tausta, eluga rahulolu ja õpilaste läbikukkumise hirmu. 2018. aastal küsiti õpilastelt esimest korda seda, kuidas nad ennast tavaliselt tunnevad: rõõmsana, õnnelikuna, murelikuna, kurvana.

2018. aasta testis selgus, et 70% Eesti õpilastest on oma eluga rahul ning 89% Eesti õpilastest tunnevad end õnneliku ja rõõmsana.

Millistele põhialustele toetub haridus Eestis?

Haridust ja haridussüsteemi Eestis reguleerib Eesti Vabariigi haridusseadus. Nimetatud seaduse põhjal lähtutakse hariduse põhialustes üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest. 

Sama seaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse Eesti territooriumil omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel. 

Haridusvaldkonna arengukava kohaselt on eesti keele toimimine meie riigis esimese keelena oluline kõigis eluvaldkondades, et säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi. Veel olulisem, kui mitte kõige olulisem, on eesti keele kasutamine ja säilitamine haridussüsteemis. Samal ajal kui eesti keelt nähakse hariduse ühe põhialuse ja -väärtusena, saab haridust vaadelda kui eesti keele ning selle kasutamise ülalhoidjana. 

Eesti hariduse ja eestikeelse hariduse põhiväärtuste eest seismiseks on loodud mitmeid ühinguid. MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda on Eesti haridustöötajate huvide ja õiguste kaitseks loodud ühing. Nende põhieesmärgiks on toetada haridustöötajaid ja õppijaid nende erialases ja isiklikus arengus. Eestikeelse Hariduse Selts on Soomes Helsingis tegutsev haridusselts, mille eesmärk on edendada ja säilitada eesti kultuuri Soomes. 

Eestikeelse hariduse tegevuskava

Eesti keele hoidmiseks ja kaitsmiseks hariduse vallas, kiitis 13.10.2022 valitsus heaks Haridus- ja Teadusministeeriumis ette valmistatud detailse eestikeelse hariduse tegevuskava, mille peamine siht on eestikeelsele õppele üleminek. 

Näiteks Tartu linna eestikeelse hariduse tegevuskava järgi on võetud sihiks, et 2025/26. õppeaastaks on mindud üle eestikeelsele haridusele. See tähendab, et õppetöö munitsipaalkoolides ja -lasteaedades toimub eesti keeles. Nii toimub perioodil 2022-2025 Tartu linna viies haridusasutuses sujuv üleminek eestikeelsele haridusele.

Kuid kas tegelikkus vastab kirjeldatule ning eesti keel haridusmaastikul on väljaspool ohtu? Eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kahjuks ei ole nii suurele hulgale muulaste puhul nagu on Eestis, võimalik pakkuda kvaliteetset eestikeelset haridust kõikidele – lõpuks langeb ka eesti laste hariduse kvaliteet nagu on juba juhtunud keeleoskamatute ja ebapiisava keeleoskusega laste suunamisel eesti koolidesse. 

“Eesti kool on eesti keele kodu” missiooniks on tagada eesti lastele põhiseaduslik õigus Eesti rahvusriigis käia lasteaias ja koolis koos teiste eesti väärtusi ja eesti kultuuriidentiteeti kandvate lastega ning kasvada emakeelses keeleruumis. Kas eestikeelsele õppele üleminekul tagatakse meie laste põhiseaduslik õigus kasvada emakeelses keeleruumis?

Murekohad eestikeelse haridus säilitamisel

2021. aastal avaldatud statistika järgi on Eestis eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi vaid 894 336. Vene ja ukraina keelt emakeelena rääkisid 2021. aastal Eestis peaaegu 400 000 inimest. Üheski teises Euroopa riigis ei ole nii väikest riigikeelt emakeelena rääkivate inimeste osakaalu elanikkonnast. 

Selle tõttu on tekkinud olukord, kus eesti keel õppekeelena ei taga, et lasteaed on eestikeelne, kuna võib tähendada, et enamik lapsi on muu kodukeelega, kes alles õpivad eesti keelt. Eestikeelne rühm säilib siis, kui muukeelseid lapsi on kuni 10 protsenti. 

Pedagoogid ehk praktikud soovivad alushariduse seadusesse lisada punkti, mis kohustab omavalitsusi tagama eesti keelt emakeelena kõnelevatele lastele koht eestikeelses lasteaias, kirjutab alusharidusepedagoog Eeva Holm.

Sellest lähtuvalt on oluline tagada, et nii venekeelsed koolid kui ka lasteaiad peaksid küll õppekeelena kasutama eesti keelt, aga püsima eestikeelsetest lasteaedadest ja koolidest eraldi. 

Eeva Holm arutleb pikemalt, kas eestikeelne lasteaed Eestis on diskrimineeriv?

Haridus ja eesti keel

Haridus on osa eesti keelest ja vastupidi – eesti keel on osa haridusest. Haridus on peamine ja parim viis, mille kaudu edasi anda ning levitada keelt ning see algab juba sünnist.  

“Eesti kool on eesti keele kodu” on hetkel ainus kodanikuühendus, mis tegeleb süstemaatiliselt eesti keele ja kultuurikeskkonna olukorra jälgimise, kaardistamise ning kujunemisega Eesti koolides Eesti laste heaolu ja hariduskvaliteeti kõige olulisemaks pidades. 

Kui Eesti laste õigused ja parim hariduse kvaliteet on Sinu südameasjaks, siis ootame Sind meiega liituma või toetama. Kirjuta info@eestikool.eu või täida liitumisvorm.

Kaanepilt pärit pexels.com.