Kuigi enamik eesti noori on tegelikult oma südames normaalsed eurooplased, kes oskavad oma kultuuriidentiteedi üle elutervet uhkust tunda – mis eriti väljendusrikkalt avaldub meie laulu- ja tantsupidudel–, siis murettekitavalt propageerivad häälekad äärmusradikaalid meie ühiskonnas väikerahvale äärmiselt ohtlikku ENSV-aegset ideoloogiat justnagu oleks oma juurte ja rahvusega seonduv häbiväärne ja väärtusetu. Propageeritakse Euroopat ja maailma, mõistmata, et tõeline maailmakodanik saab olla vaid see, kellel on olemas juured ja kes oskab väärtustada oma kultuuriidentiteeti. Ärkamisajal oli Noor-Eesti loosungiks „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“. Eurooplasteks oleme ammu saanud, kuid oma keele, kultuuriidentiteedi ja väikerahvuse mitteväärtustamine sillutab teed eesti rahvuse ja kultuuri hukule. Meie osalemine Euroopas ja mujalgi maailmas ei tohi tõrjuda välja meie armastust oma maa ja rahva vastu, ei tohi hävitada meile armast ja rikast eesti kultuuri, ei tohi hävitada meie läbi aastatuhandeid hingest hinge kantud ajaloo- ja kultuuripärandit, ei tohi hävitada seda, mis seob meid rahvaks.