“Meie keel on iseäralikult „lauldav“ ja „tantsitav“, see ongi meie peamine keeleime”

Valdur Mikita: „…meil on ühed vanimad keelemaastikud Euroopas, sõna maastikuline häll pole siin aastatuhandete jooksul kuigivõrd muutunud. Enamik Euroopa keeli peegeldavad juba ammu urbaanset keelekogemust ja on keele tekkeajaga võrreldes hoopis rohkem kaugenenud algsest looduskogemusest. 
Kõik need müüdid toetavad natuke üksteist. Meie keel on iseäralikult „lauldav“ ja „tantsitav“, see ongi meie peamine keeleime. Võime julgelt väita, et regilaul on tõepoolest maailmamõõtu kultuurisaavutus. Esimese, kõige levinuma keelemüüdi aluseks – eesti keel kui maailma ilusaim keel – on eesti keele imeline vokaalirohkus, selle alg- ja ilukõnelisus, mis jätab mulje tasakesi vulisevast ojakesest, kui laenata üks kaunis mõte Kristjan Jaak Petersonilt.
Märksa põnevam on aga eesti keele keerukuse müüt. See toetub osaliselt kõikide läänemeresoome keelte grammatilisele keerukusele, mis on võrreldavad indiaani ja Aafrika keeltega. Kui müüti eesti keele ilust kultiveerivad peamiselt tavalised eesti keele kõnelejad, siis eesti keele keerukuse müüt on läinud liikvele just mõnede mitte-eesti keeleteadlaste tõttu…“

LOE LISAKS

Eesti keel vaesustub

Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.

nool
Kooliaasta algus 1.septembril ja esimene klassiõpetaja, kooli lõpetamine ja aktusel lõputunnistuse kättesaamine on vaid mõned sündmused, mis jäävad enamikele meelde terveks eluks.

Kool

Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel.

nool