Vastureaktsioonina ühtse Eesti kooli massiivsele propagandale avalikkuses on grupp pedagooge, lapsevanemaid ja professoreid algatanud kodanikuliikumise „Eesti kool on eesti keele kodu“, mis seisab vastu eesti laste ärakasutamisele lõimumispoliitika tööriistadena ning mitmikidentiteetide ideoloogia pealetungile.
Liikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ kaitseb eesti laste põhiseaduslikku õigust õppida oma sünni- ja kodumaal eesti koolis, kus valitseb eestikeelne õhustik ja eesti kultuuriruum, mitte endiste NSV Liidu vabariikide ühiskeel ja -kultuur, milleni viiksid vene-eesti segakoolid.
Selleks, et inimesi uue koolimudeli teemal mitte eksitada, peabki äsjaloodud liikumine põhjendatuks asendada nii osade poliitikute seas kui ka akadeemilistes ringkondades levitatav eufemism „ühtne Eesti kool“ mõistega „eesti-vene segakool“, mis kirjeldab uue koolistruktuuri tegelikku sisu palju täpsemalt.
Vastloodud liikumine toetub tõsiasjale, et eesti-vene segakooli mudeli edukaks rakendamiseks puuduvad piisavad ja põhjendatud teadusuuringud ning ka toimivad eeskujud mujal maailmas. Ida-Virumaa ja samuti Euroopa segakoolide praktika näitab üheselt, et sellistes ühtsuskoolides õppetase langeb.
Liikumise „Eesti kool on eesti keele kodu“ eesmärk on viia eesti lapsevanemate ja kogu rahvani arusaam, et ei ole õigustatud, vaid on lausa kuritegelik eesti laste ärakasutamine „tööjõuna“ liiga suure arvu muulaste laste lõimimiseks. Seda enam, et see toimub eesti laste emakeeleõppe ja intellektuaalsete võimete arendamise arvelt.
„Eeldada, et eesti koolides säilib eestikeelne ja põhjaeuroopalik keskkond ja eesti meel juhul, kui 400 000 Eestis elava muu-, peamiselt venekeelse elaniku lapsed pannakse kokku 890 000 eestlase lastega, on naeruväärne utoopia,“ sõnab liikumise eestvedaja, lapsevanem Triin Teramäe, kultuuriteoreetikust ettevõtja, kultuuriürituste korraldaja, kes on elanud väga mitmetes erinevates kultuurides ja tegelenud aastaid Eesti kuvandiga välismaal.
Pedagoogid kinnitavad, et kui rühmas on üle 10% teise emakeelega lapsi, siis lõimumist ja keeleõpet enam ei toimu ning kannatab kogu rühma õppeedukus. Lasteaednik ja pedagoog Eeva Holm ütleb: „Eestis peab eesti väikelaps saama õppida eestikeelses keelekeskkonnas. Riigikeele ja võõrkeelte õpetamise kohustus olgu täiskasvanutel, mitte emakeelt alles omandavatel lastel. Eesmärk peab olema lapse areng ja keeleoskus, mitte mitme erineva rahva üheks sulatamine või üldse kultuuritus.“
Praeguse eesti kooli mudeli edu kinnitavad PISA testide silmapaistvad tulemused ja samuti pikad haridustraditsioonid, mis on aidanud eestlusel säilida ka võõrvõimude ajal. Mari-Vivian Ellam, eesti keele kui võõrkeele õpetaja ning emakeele- ja kirjandusõpetaja, ütleb: „Hariduslik mitmekesisus on pigem rikkus. Eesti haridus on üks maailma parimaid, koolivõrgu ühtlustamine võib muuta üldise hariduspildi halvemaks. On olemas 100% tõhus keelekümblusmeetod, mis on ideaalne lahendus keeleoskusprobleemile ega kahjusta Eesti koolisüsteemi tervikuna.“
Liikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ leiab, et Eesti on euroopalik eluterve rahvusriik, kus kasvavatest lastest ei tohi saada ilma juurteta postsovetlikku halli massi, mis oleks eesti-vene segakooli mudeli rakendamise tulemus.
„Eesti kool on eesti keele kodu“ ühendab sadu lapsevanemaid, pedagooge ja teadlasi, kellest paljud ei julge paraku jõuliselt propageeritava eesti-vene segakooli ehk „ühtse Eesti kooli“ vastu avalikult protestida, sest kardavad valitseva ideoloogiaga vastuollu minnes kaotada oma töökoha. Liikumine toimetab mitmes töörühmas ja on huvitatud arendama avalikku debatti meedias, et tasakaalustada vene-eesti segakooli sisseviimiseks rohkelt tiražeeritud, kuid äärmiselt küsitavaid väiteid.
Kõik huvilised on oodatud liituma liikumise Facebooki grupiga „Eesti kool on eesti keele kodu“.
Kontaktid:
„Eesti kool on eesti keele kodu“
info@eestikool.eu
