Lugupeetud Riigikogu liige!
Pöördumine seoses HTM-s loodud töörühmaga eestikeelse hariduse tegevuskava koostamiseks, milles on paljut, mis vajaks haridusminister Liina Kersna poolt selgitamist. (https://www.postimees.ee/7232201/tooruhm-eestikeelne-ope-vajab-tugevat-vundamenti)
Täpsustuseks: hoolimata eufemismist on tegemist töörühmaga, kes valmistab ette äärmusradikaalset vene-eesti ühtset segakooli, milles liikumise „Eesti kool on eesti keele kodu“ haridusekspertidele, pedagoogidele, professoritele ja lapsevanematele teada olevalt ei ole fookus eesti lastel ja nende parimal võimalikul haridusel, veel vähem eesti laste inimõigusel käia Eestis lasteaias/koolis eestikeelses keele- ja kultuurikeskkonnas.
Saadame valiku küsimustest, mida võiks võimalusel haridusministrilt küsida.
1. Palume selgitust, mida tähendab eestikeelse hariduse tegevuskava.
Ülo Vooglaid: „Haridus on õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus.“
Võimalik on koostada eestikeelse ja eesti keele õppe tegevuskava, aga arusaamatu on, kuidas koostatakse näiteks eestikeelse kogemuse tegevuskava?
2. Kas ja kuidas hakkavad selle töögrupi töö tulemused mõjutama eesti emakeelega lapsi?
3. Kas eestikeelse hariduse tegevuskava töörühma puhul on tagatud, et sellesse on kaasatud vene-eesti ühtse segakooli propageerijaid ja senise pikaajalise traditsiooniga, maailma parimate hulka kuuluva eesti kooli kaitsjaid võrdselt? Kes on töögrupis eesti koole ja eesti laste õigusi kaitsvad inimesed?
4. Kas Eestis on igas piirkonnas eesti lapsel tulevikus võimalik õppida eestikeelses keskkonnas? Hetkel see võimalus eesti lastel mitmes piirkonnas puudub – näiteks Lasnamäel ja ka mitmete teiste Tallinna ja Ida-Virumaa piirkondade koolides ja lasteaedades. (Nii ei olnud isegi kõige pimedamal okupatsiooni ajal.) Meie tegeleme oma liikumises nende teemadega iga päev. Tegemist ei ole enam eesti lasteaia ega „eesti rühmaga“, kui seal 2/3 on muukeelsed lapsed ning muretsetakse peaasjalikult muulaste riigikeeleõppe ja erivajaduste pärast, mitte eesti lapse arengu pärast, ning eesti lapsed õpivad eesti keelt rääkima vene aktsendiga. Hiljuti ilmus Õpetajate Lehes ka ilmekas artikkel: https://opleht.ee/2021/04/miks-on-eestikeelsesse-lasteaeda-vaja-eesti-keele-opetajat/. Näiteks võib tuua ka Lüganuse kooli, mille kaotamisega oleks kadunud üks vähestest eestikeelsetest koolidest Ida-Virumaal ja sealsed eesti lapsed oleksid pidanud minema vene-eesti segakooli – asjaolu, mida Liina Kersna Riigikogus antud seletuste põhjal pidas EV-s normaalsuseks, kuigi NL okupatsioon, mis sundis eesti lastele peale vene keelt, lõppes 30 aastat tagasi!
5. Palume nimekirja, kes kuuluvad eestikeelse hariduse tegevuskava töögruppi.
6. „Ühtlasi hakkab töögrupp kaasama tegevuskava juurde erinevate ekspertgruppide ja koostööpartnerite vahetut tagasisidet ning ekspertiisi.“ Palume nimetada ka need.
7. Kas töögrupi üheks (arvatavasti ainukeseks) sisendiks on RITA-rände EL poolt kinni makstud nn uurimus, mida haridusminister on korduvalt nimetanud „suurepäraseks sisendiks“ eesti hariduselu äärmusradikaalsete reformide osas, jättes mainimata, et tegemist on uuringuga, mille eesmärk oli rahastaja poolt sõnastatud: võimalikult paljude muulaste integreerimine, mitte eesti laste võimalik parim haridus.
8. Kas haridusminister saaks palun selgitada, kes on olnud RITA-rände projekti tellijad ja rahastajad?
9. Haridusminister on plaaninud muukeelsete laste õpetamiseks eestikeelses koolis anda koolidele sügisest lisarahastust. Kas on olemas eesti laste ja lapsevanemate nõusolek eesti koolide muutmiseks segakeelseteks ja -kultuurilisteks? Vastavalt põhiseadusele on lapsevanematel oma laste hariduses otsustav sõna.
10. Näiteks Lasnamäe Kuristiku Gümnaasiumi esimesse klassi tulevatest lastest on juba peaaegu pooled vene emakeelega, kes küll on käinud eesti lasteaias, kuid eesti keelt seal liiga vähe kuulnud ning paljud vanemad pole vaevunud oma lasteaiaealisi lapsi aitama. Kas on arvestatud ka nende eesti laste ja lastevanemate soovidega igas Eestimaa piirkonnas, kes laste venestamist ei soovi ning leiavad, et Eestis peab eesti laps saama õppida eestikeelse ja kultuurilise keelekeskkonnaga lasteaias/koolis?
11. Miks raiskab haridusminister maksumaksja raha oluliselt kallimale variandile (rohke tugipersonal, kuna üks vene laps eesti lasteaias/koolis on kahe eesti lapse eest), selle asemel et investeerida efektiivsesse keelekümblusse muulaste koolides?
12. Kuidas tagab haridusminister, et vene-eesti ühtses segakoolis ei lange Eestis kõikide hariduse tase, nagu teame teiste Euroopa riikide näidete põhjal, ning säilib praegune maailmatasemel haridus? Mis on üldse eesti laste seisukohast argumendid, miks peaks eksperimenteerima vene-eesti ühtse segakooliga ja riskima eesti laste parima hariduse langusega?
13. Kas pärast Ida-Virumaa eesti koolidele raha eraldamist, mis on otseselt vene-eesti segakoolide riiklik prioriseerimine maksumaksja rahaga, et sinna võimalikult palju muulasi vastu võtta, on plaanis tulemusi ka kontrollida?
14 Kas ja kuidas on kavandatavas vene-eesti ühtses segakoolis välistatud see, et eesti keele õpetamine lükatakse keeleliselt alles ise arenevate eesti laste õlgadele?
15. Kuidas tagatakse eesti-vene segakoolides Eesti ajaloo ja kultuuri õppe tingimusteta prioriteet? Kuidas säilib segakoolis eesti väikerahvuse unikaalne rahvuskultuur?
16. Millistele uuringutele või andmetele toetudes väidate, et ühtse vene-eesti segakooli tingimustes tõuseb võõras keeles õppides mitte-eesti emakeelega õppijate õppeedukus?
17. Kuidas vastate väitele, et on üpriski tõenäoline, et õpetajad ei pea vene-eesti ühtse segakooli nõudmistele vastu ning lahkuvad töölt ja õpetajate põud suureneb veelgi?
18. Kas on ülevaadet, kui palju on seni kulutatud muulaste riigikeeleõppele ja millised on tulemused?
19. Miks saadavad EV ministeeriumid ikka veel kakskeelseid kirju Eesti ettevõtetele, ametiasutustele ja väliseestlastele? Kas see võib viidata asjaolule, et senise keeleõppe tulemused on olematud ning riik ise töötab riigikeele õppele vastu? Miks peaks sellises olukorras venestama eesti lapsi, lasteaedu ja koole?
20. Kas HTM-is on keegi võtnud vaevaks uurida, milline saaks olema eesti emakeelega koolilõpetaja emakeeleoskus, kui eesti keele ja kirjanduse tunde on vähem kui okupatsiooni ajal ning eesti lapsed peavad (lisaks inglise keele pealetungile) aina enam viibima venekeelses keelekeskkonnas nii avalikus ruumis kui ka lasteaedades/koolides?
21. Kuidas suhestub teie hinnangul vene-eesti ühtsete segakoolide alusdokumentide ja ideoloogide propageeritav rahvusidentiteedi asendamine riigiidentiteediga EV põhiseaduse preambuliga, mille järgi on EV ainus eesmärk eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine läbi aegade?
Väga tänades!
Kodanikuliikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ ühendab sadu professoreid, pedagooge, lasteaiajuhatajaid, lapsevanemaid ja hariduseksperte.
