Tartumaa tantsupeoke

Foto: SILLE ANNUK / EESTI MEEDIA

“Muukeelne laps Eesti koolis” uuring

Oma uuringus „Muukeelne laps Eesti koolis“ nimetab uuringu läbiviija eestlastest õpilasi, kes eelistavad oma põhiseaduslikku õigust eesti koolile, „tagasihoidlikumate vaimsete võimetega õpilasteks“. Ja venestusele vastu seisvate õpilaste vastupanu murdmiseks on „pedagoogilised tegevused“. Kas mitte Nõukogude Liidus ei olnud sama ideoloogia, et need, kes propagandale vastu julgesid seista, olid „vaimsete probleemidega“ vms: „Samuti saame toetada järeldust, et rahvustevahelist integratsiooni takistab pigem eestlaste kui mitte-eestlaste suhtumine. Eestlastest õpilaste, eriti tagasihoidlikumate vaimsete võimetega õpilaste, hoiakud vene rahvusesse kuulujate suhtes on ebaadekvaatselt negatiivsed. See on õpilaste rühm, kellele võib olla otstarbekas suunata adekvaatsete hoiakute kujunemist toetavaid pedagoogilisi tegevusi.“ Täpsustuseks: uuring viidi läbi Ida-Virumaal, kus „eesti koolides“ on rohkem kui pooled õpilased venekeelsed. 

LOE LISAKS

Eesti keel vaesustub

Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.

nool
Kooliaasta algus 1.septembril ja esimene klassiõpetaja, kooli lõpetamine ja aktusel lõputunnistuse kättesaamine on vaid mõned sündmused, mis jäävad enamikele meelde terveks eluks.

Kool

Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel.

nool