1. Sõnastada tegevuskava ümber: Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava muukeelsetes koolides
Põhjendus: HARIDUS ei saa olla mingikeelne. Õpe toimub mingis keeles.
Eesti kooli kui eestikeelset ja eesti kultuurikeskkonnaga kooli ei tohi selle tegevuskavaga muutma hakata.
Eesti lapsel peab olema Eestis võimalik kasvada ja õppida eestikeelses ja eesti kultuuri keskkonnas. Kultuuriidentiteeti ei õpita, selle sees tuleb lapsel kasvada. Eesti lapselt ei tohi sellist keskkonda ei riik ega ka omavalitsus üheski Eesti piirkonnas röövida.
2. Mitmekultuurilist haridusasutust ei tohi teha eesti koolist. Selle võib teha sisserännanutele ning nimetada see kool riigikeeleõppe kooliks, kus on lisaks ka teist keelt ja kultuuri.
3. Kõik rahvad on võrdsed ja rahvusvahelise õiguse järgi on igal rahval õigus olla erinev, pidada end erinevaks ja olla selliselt austatud. Nii nagu norralastel, itaallastel, venelastel ja kõikidel teistel maailma rahvustel on oma kodumaal koolid, kus lapsed saavad kasvada koos sama emakeelt rääkivate lastega, on see ka eesti laste vääramatu inimõigus. Eesti koolid peavad säilima, et eesti lastele oleks tagatud põhiseaduslik õigus eesti koolile. Maailma ohustatud põlisrahvastel on oma koolid, kuhu kolonistidel pole asja ja kus nad saavad oma kultuuriidentiteedi keskel kasvada. Ka eesti lastele peab jääma nende inimõigus eesti koolile ja eesti keeleruumile – see on ainus, mis tagab eestluse säilimise.
4. Nõudmised õpetajatele peavad olema realistlikud. Ei ole võimalik õpetada erinevast rahvusest ja erineva keeleoskuse ning erivajadustega lapsi ühes klassis koos ja korraga. Tubli õpetaja põleb ühe aastaga läbi.
5. Tuleb kehtestada piirmäär eestikeelsetesse rühmadesse teise emakeelega laste vastuvõtmisel, et eesti lapsel säiliks eestikeelne ja eesti kultuuri keskkond (ainukene koht maakeral, kus see võiks olla). Paljud praktikud (muide ka Moskva koolide õpetajad, ilma et neid fašistideks oleks sõimatud) on öelnud, et muukeelseid lapsi ei tohiks klassis olla üle 10%. See on ka protsent, mille puhul lasteaiaõpetajad ütlevad, et lisaressurssi ei ole vaja. Lubamatu on, et n-ö eestikeelses sõimerühmas on 12 vene emakeelega ja 6 eesti emakeelega last. Tihti on rühmas (Õismäe, Lasnamäe, Mustamäe, Maardu, Ida-Virumaa) ka riigikeelt mitte laitmatult valdav õpetaja abi ning isegi õpetaja. Seega: tegevuskavaga ei tohi kahjustada eesti lapse kultuuri- ja keelekeskkonda.
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb selgelt, et EV loomise ainus eesmärk on eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine läbi aegade. Eesti koolide venestamine, mida nende täitmine venekeelsete laste ning vene keele ja meelega sisuliselt tähendab, on otseselt EV põhiseaduse vastane tegevus.
6. Eesti koolis (eestikeelses) toimub muulaste assimileerimine, mitte kahesuunaline vastastikune integreerimine. Muulaste lapsevanematel tuleb sellega arvestada ning ka ise panustada selle võimalikkusesse. Vene-eesti ühtne segakool on vastuolus Eestile siduvate rahvusvaheliste konventsioonidega (2007. aastal liitus Eesti ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga).
Kinnitades, et põlisrahvad on võrdsed kõikide teiste rahvastega, samas tunnustades iga rahva õigust olla erinev, pidada end erinevaks ja olla selliselt austatud.
Kinnitades samuti, et kõik rahvad annavad oma panuse tsivilisatsioonide ja kultuuride mitmekesisusse ja rikkusesse, mis moodustab inimkonna ühise pärandi.
Taaskinnitades, et põlisrahvad peaksid oma õiguste kasutamisel olema vabad mistahes diskrimineerimisest.
Olles mures, et põlisrahvad on kannatanud ajaloolise ebaõigluse all, mille on põhjustanud nende koloniseerimine ja nende maade, territooriumide ja varade võõrandamine, mis on takistanud neil kasutamast eelkõige rahva õigust areneda vastavalt oma vajadustele ja huvidele.
7. Eesti keel tuleb viia vene kooli, mitte vene keel eesti kooli.
8. Rahastades ei tohi diskrimineerida ka eesti lapsi. See peab olema VÕRDNE. Kui vene emakeelega lapsele eraldatakse lisaraha keeleõppe huvitegevuseks, siis tuleb eesti lapsele samuti eraldada raha huvitegevuseks. Eesti lapsevanemal ei ole tore kuulda, kuidas aastakümneid on prioriteet muukeelsed lapsed, kelle tasuta huvihariduse ja keeleõppe peavad kinni maksma maksumaksjad.
9. Keeleõppemaks tuleb kindlasti kehtestada neile asutustele, kes toovad sisse välistööjõudu, ja ka Eesti kodanikuks pürgija peab keeleõppesse materiaalselt rohkem panustama. Kui teatud arvu tundide läbimisel ei ole saavutatud vajalikku taset, tuleb lisatundide eest maksta ise või teha rohkem iseseisvat tööd ehk peab olema omavastutus nii enda kui ka lapse eest.
10. Oleme nõus tegevuskavas oleva ettepanekuga: „Võrdsel tasemel õppetöö samas klassis õppijatel.“ Seda tuleb rakendada esmalt keeleoskuse puhul ning ka kaasava hariduse projekti rakendamisel.
11. Riigikeelt vajalikul tasemel mitteoskavad õpilased õpivad eraldi klassis või koolis. Eestikeelsesse kooli või klassi saavad tulla need lapsed, kes oskavad vajalikul tasemel eesti keelt. ÜRO inimõiguste deklaratsioon, artikkel 30:
„Riikides, kus eksisteerivad rahvus-, usu- või keelevähemused või põlisrahvusest isikud, peab sellise vähemuse hulka kuuluval või põlisrahvusest lapsel olema õigus koos oma kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt.“
Eestis, eestlaste põlisrahva ainsal imepisikesel maal, peab eesti lastel olema võimalus käia koolis oma kultuurikeskkonnas koos oma rahvuskaaslastega, mitte vene-eesti segakoolides, kus domineerib võõras kultuur, temperament ja vahetundides ka keelekeskkond.
12. Eesti lapsel PEAB igas Eesti piirkonnas olema võimalus õppida eestikeelses ja eesti kultuuriga koolis ehk igas eesti piirkonnas peab olema eesti kool. Vajadusel tuleb sellise kooli säilimiseks eraldada lisaraha (näiteks väikekoolid Ida-Virumaal), mitte täita need koolid venekeelsete õpilastega. Muukeelse lapse õigus valida ükskõik millist kooli olenemata tema riigikeeleoskuse tasemest ei tohi tühistada eesti lapse õigust õppida oma rahvusriigis eesti koolis. Eesti lapsi ei tohi rahvuse ja emakeele alusel diskrimineerida (VõrdKS). Nimelt on praegu Harjumaal ja Ida-Virumaal juba liiga paljudes piirkondades olukord, kus vene emakeelega lapsed saavad valida vene lasteaedade ja koolide ja vene-eesti segakoolide ja lasteaedade vahel, kus keele- ja kultuurikeskkond on vastavalt demograafilisele olukorrale domineerivalt venekeelne, samal ajal kui eesti lapsevanematel eestikeelse keele- ja kultuurikeskkonnaga lasteaedade ja koolide valikut enam ei ole.
13. Peale tasuta kursuseid kohustuslik keeleeksam, mille mittesooritamisel tuleb raha tagasi maksta ehk rakendada omavastutus.
14. Õpetajate motiveerimiseks ja ka keele omandamiseks on parem ja tulemuslikum, kui laste arv keeleõppe rühmas või klassis on väiksem. 2030. a hakkavad kehtima uued tervisekaitsenormid, millele paljud Tallinna lasteaiad hetkel ei vasta, st rühmas peakski alates 2030. aastast olema vähem lapsi või tuleks rühmaruumid suuremaks ehitada. Need rühmaruumid sobikski keeleõpperühmadeks.
15. Suurendada kõrgkoolides kohe õpetajate õppekohtade arvu. Paljud tublid lasteaiaõpetajaks soovijad on aastaid jäänud ülikoolide uste taha. Samuti on olnud suur konkurss klassiõpetaja kohale.
16. Lisada õpetaja õppekavva aine „Eesti keele õpetamine muukeelsele lapsele“.
17. Tegevuskavas sisalduvad rahalised motivatsioonimeetmed ei tohi diskrimineerida eesti last või õpetajat, kes läheb eesti kooli õpetama.
18. Lisarahastust kasutada väiksemate keeleõppeklasside moodustamiseks.
19. Peale lisarahastuse kulutamist tuleb sooritada eksam või tasemetöö.
20. Esmalt lahendada rahuldavalt okupatsiooni tagajärjel sisserännanute keeleõpe. Takistada uussisserändajate lisandumist senisele mitterahuldavalt toimivale ja seni väga suuri summasid nõudnud keeleõppesse. Raha peab jaguma ka eesti lapsele eesti keele õppeks ja kultuuriliseks arenguks ja kultuurikeskkonna kaitseks, milleks on näiteks Ida-Virumaa eestikeelsed väikekoolid, mille säilimise nimel teevad suuri pingutusi kohalikud eestlased ja mida haridusminister tahab rahapuudusele viidates kergekäeliselt likvideerida.
21. Oleme nõus tegevuskavas oleva lausega: „Uuringud ja teaduspõhisus kvaliteedi kehtestamiseks.“ Sellest tulebki alustada. Hetkel soovitakse lammutada senine ajalooline eesti kool, ilma igasuguste uuringuteta. Pole isegi adekvaatselt analüüsitud juba toimunud ümberkorraldusi. Näiteks Ida-Virumaa ja Lasnamäe äravenestatud eesti koolid ja lasteaiad. Tulemus: sealt lahkuvad viimasedki eestlaste perekonnad ning eesti keeles suhtlemiseks puudub seal vajadus. Kas see on eesmärk? Seniste meetmetega on see saavutatud. Kõiki muulaste keeleõppe meetmeid rakendades tuleb esmalt hinnata, kas nende meetmete tõttu eesti kool ja lasteaed ikka säilivad. Ja vastus sellele küsimusele ei tohi Eesti Vabariigis olla EI.
22. Tuleb lõpetada retoorika, et ainult ebapädevad koolijuhid ja õpetajad ei saa hakkama erinevate vajadustega ja erinevatest rahvustest ning erineva keeletasemega õpilaste üheskoos õpetamisega.
23. Eesti koolis eesti laste peal ei rakendata RITA-rände ühtegi mudelit. Vene-eesti ühtne segakool on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 37, mis ütleb, et laste hariduse valikul on otsustav sõna lapsevanematel. Lapsevanemaid ei ole üldse kaasatud, nende eest varjatakse infot ja neid eksitatakse väärate eufemismidega, mida vene-eesti segakoolid tegelikult tähendavad. Debatt sel teemal puudub, nagu puuduvad ka vastavad uuringud.
24. Muulastele tuleb selgeks teha, et eesti koolis õpitakse eesti keeles, mitte ei minda seda sinna alles omandama. Eesti koolis õppivat muu emakeelega last peab ka vanem olema võimeline vajaduse korral rohkem toetama. Eesti koolid ja lasteaiad ei ole keeltekoolid muulastele, nagu aina enam on reaalsus liiga suure, integreerimatu vene kogukonnaga piirkondades, vaid eelkõige eesti lastele parima võimaliku hariduse pakkumise asutused. Eestis 26.09. 1991 jõustunud ÜRO laste õiguste konventsioon sätestab:
„… võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtuste tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus …“
Kellelgi ei ole õigust kasutada last ära omakasupüüdlikel eesmärkidel … ” Eesti laste ärakasutamine muulastele riigikeele õpetamise ja lõimumispoliitika tööriistadena on seadusevastane ja laste õiguste rikkumine.
