Haridus Eestis on sama vana kui rahvas ise.

Küüditamise aastapäev ja tänapäev

1949. a kevadine koolivaheaeg lõpeb. Poisid, kes 25. märtsi õhtul väljuvad kinost „Võit“, imestavad, et vahepeal on sinna parkinud kümned tühjad veoautod. Selge – jälle algab küüditamine! Kõik, kelleni jõuab õhtul see hirmus teade, saadavad öö mööda paludes, kuidas keegi oskab, et nende maja ees ükski auto ei peatuks. Mõnes peres pannakse valmis kott kõige vajalikumaga elus püsimiseks, mõni põgeneb kodust.

Esmaspäeva hommikul läheb Nõmme Rahumäe 7-klassilise kooli lõpuklassi poiss Kalju aegsasti kooli: teda vaevab, mis on saanud koolivendadest. Seisab klassiruumi uksel ja tunneb rõõmu iga poisi saabumise üle. Mõned tulijatest ühinevad vaikides temaga. Ilmumata jääb ainult Ülo.

Kevadel tegime kooli lõpetamiseks 11 eksamit ja suurem osa meist läks edasi õppima. Mängisime rahvaste- ja võrkpalli ega osanud arvata, et kunagi ilmuvad järglased, kelle vaim ei taluvat eksameid ega keha pallitabamusi. Maal saadakse kohe pärast küüditamist aru „kolhoosikorra eelistest“, talupojad annavad „rõõmuga“ oma maa, karja ja põllutööriistad kolhoosi. Linnalapsed ei saa enam minna suvel maale kostile. Kui sõja ajal oli suur toidupuudus linnas, siis nüüd tabab see häda pärisorjastatud maainimesi.

Ülo tuli õnneks mõni aasta pärast Stalini surma Siberist elusana tagasi ja sai isegi võimaluse käia kaugõppes tehnikaülikoolis!

Lisatud foto on tehtud 1945. aastal. Siis oldi rõõmsad, et sõda on lõppenud. Esireas paremal tulevane suusatreener ja sporditegelane Tõnu, tema kõrval arstiteadlane, akadeemik Ain-Elmar ja vasakul mehhaanikainsener Kalju. Tagaridades istujatest on enamus juba lahkunud. Täna oleme juba 87-aastased, kuid suviti saame ikka kokku, viimastel aastatel Nõmme turu välikohvikus.

Olime arvanud, et me enam kunagi sõjaohtu ei satu, kuid kahjuks on see lootus purunenud!

Kuid meie meel on kindel – Eesti on nüüd suure demokraatlike riikide pere liige!

LOE LISAKS

Eesti keel vaesustub

Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.

nool
Kooliaasta algus 1.septembril ja esimene klassiõpetaja, kooli lõpetamine ja aktusel lõputunnistuse kättesaamine on vaid mõned sündmused, mis jäävad enamikele meelde terveks eluks.

Kool

Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel.

nool