Kristina Kallas, äärmusradikaal, kes on ise poolvenelane (väidetavalt lausa Interrinde aktivistide peres võrsunud), on üks eesti kooli kõige ohtlikumaid vaenlasi. Tema meelest ei peaks ühtsed koolid enam mitte olema ainult eestikeelsed, vaid ka osaliselt venekeelsed. Ta rõhutab, et eesti- ja venekeelsed lapsed tuleb kiiresti kokku panna, ometi tunnistab Ida-Virumaa näite põhjal ka ise, et see kokkupanek tähendab eesti koolide hävingut, aga just nimelt see ongi Kallase eesmärk. Et konstrueerida eesti ja vene lastest juurteta ja oma kultuuriidentiteedita Frankensteine, et kõik oleksid temasarnased, et ei oleks enam eestlasi või Eestimaal elavaid venelasi, vaid ühtne postsovetlik mass. Kurvastav on muidugi, et vene kultuuriidentiteet säilib väga suurel alal meist idas, samas kui eesti kultuuriidentiteet säilib vaid surnud vabadusvõitlejate hingedes. Kahtlemata teab Kallas, et seal, kus venekeelseid on 10% – see on osakaal, mida on võimalik integreerida –, on nad ammu integreerunud, aga kohtades nagu nt Tallinn, kus venekeelseid on pea pool elanikest, tähendab see samasugust eesti koolide hävitamist, nagu ta enda sõnade kohaselt on juhtunud Ida-Virus. Kristina Kallas: „Meie seisukoht on see, et kõikide omavalitsuste piires tuleks läbi vaadata haridusvõrgu kava ja viia koolid kokku ehk lapsed õppima ühte kooli.
Ida-Virumaa on siinkohal erand, kuna eesti koole seal praktiliselt ei ole või kui ka on, siis on nad lihtsalt üle ujutatud nendest lastest, kelle emakeel ei ole eesti keel.”
