August Kitzbergi nimeline gümnaasium

Foto: Elmo Riig, Sakala

“Eesti kool kui katseklaas” – õpetaja arvamus

Õpetaja Arnold Looga kommentaar ühele paari aasta tagusele vene-eesti segakoole propageerivale artiklile: „Haridus ei ole see koht, kus võiks veel ja veel eksperimenteerida. Kutsekoolis töötades näen iga päev, kuidas see „ühtne“, „meie“ ja „koostöö“ kool ei toimi mitte kuidagi. Maksimaalne vene õpilaste hulk eesti õppegrupis saab olla kuni 2. Pärast seda – sõltumata õpetajate kvaliteedist – lähevad tulemused selles grupis kolinal alla ja sellest ei võida mitte keegi. Kool ei ole veel üks koht, kus igasugu sotsiaalseid katseid teha, see lõpeb veel ühe portsu otukeste või olematute tööoskustega inimeste diplomeerimisega. Kooli ülesanne on eelkõige tagada sarnaste tõekspidamistega inimeste loomisega, kelle tegusus garanteerib majandusliku edasimineku. See aga tähendab, et koolisüsteemis tuleb selg sirgu lüüa ja otsustavalt üle minna ainult ühele õpetamise keelele. Lasteaiast alates. Või sülitada ühele eesmärkidest ja pakkuda haridusteenust keeleliselt homogeensetele gruppidele nende emakeeles. Või siis mängida pimesikku edasi ja toota järjest masendavamate õpioskustega „spetsialiste“.“

LOE LISAKS

Eesti keel vaesustub

Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.

nool
Kooliaasta algus 1.septembril ja esimene klassiõpetaja, kooli lõpetamine ja aktusel lõputunnistuse kättesaamine on vaid mõned sündmused, mis jäävad enamikele meelde terveks eluks.

Kool

Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel.

nool