Eile vastas haridusminister Liina Kersna Riigikogus „Eesti kool on eesti keele kodu” küsimustele:
1. Kuidas on tagatud, et eestikeelse hariduse tegevuskava töörühma on kaasatud võrdselt vene-eesti ühtse segakooli toetajaid ja senise pikaajalise traditsiooniga, maailma parimate hulka kuuluva Eesti kooli kaitsjad? Kes esindavad töögrupis eesti laste huve?
Kersna: “Kõik töögrupi liikmed seisavad KÕIKIDE osapoolte huvide ja vajaduste eest …” –
Ehk marksistlik häma – vastust eesti laste õiguste teemal ei ole! Töörühma kuuluvad Jõhvi Vene Põhikooli direktor, Ida-Viru haridusklastri koordinaator, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor. (Inimesed, kes ilmselgelt ei seisa eelkõige eesti laste huvide ja õiguste eest, vaid tegelevad muulastega ja nende keeleõppega.)
2. Kas on arvestatud ka Lasnamäe, Maardu, Loksa, Kiviõli ja teiste eesti lapsevanematega, kes oma laste venestamist ei soovi ja leiavad, et Eestis peaks laps saama õppida eestikeelses ja eesti kultuurikeskkonnaga lasteaias ja koolis?
Kersna: „Kindlasti on oluline, et igas Eestimaa piirkonnas oleks kvaliteetne eestikeelne haridus“, aga edasi läheb juba „kvaliteetse eestikeelse hariduse tagamine KÕIGILE Eestis elavatele lastele ei tähenda eesti laste venestamist. Keeleõpe rikastab ja on aluseks sujuvale lõimumisele /…/
Eesti emakeelega laps peab saama õppida eesti keelt emakeelena, ning eesti keelest erineva keelega laps võõrkeelena.“ (Milleks on selliseks eesmärgiks vaja SEGAKOOLE?) „Kummagi osapoole tase ei tohiks kannatada, kuna klassis on eesti keele oskuse tase erinev.“ Ehk vene-eesti segakool ja segaklassid on Kersnal juba kindlalt otsustatud.
3. Kui lasteaias või selle „eesti rühmas“ on 2/3 mitte-eesti kodukeelega lapsi ja seal muretsetakse peaasjalikult muulaste riigikeele õppe pärast ja eesti lapsed õpivad eesti keelt rääkima vene aktsendiga, siis kas see on teie meelest eesti lasteaed?
Kersna: „Oluline on, et KÕIGI laste eesti keele oskuse paranemine ja areng oleks toetatud sõltumata nende emakeelest.“
(Järjekordne marksistlik utopism.)
„Peame toetama eesti õppekeelega haridusasutusi, kus on märkimisväärne hulk muu emakeelega õpilasi, et tagada laste kohanemine uues keelekeskkonnas. Viimase 3 aasta trend näitab, et keskmiselt suureneb eestikeelses põhihariduses kuni 1000 õpilast aastas …“
4. Lasnamäel ning mitmetes teistes Tallinna ja Ida-Virumaa koolides ja lasteaedades pole kõigil eesti lastel võimalust õppida eestikeelses keelekeskkonnas. Kas tulevikus on igas eesti piirkonnas eesti lapsel võimalus õppida eestikeelses keskkonnas?
Kersna: “Nii uuringud kui teiste riikide kogemused on tõestanud, et tulemusliku keeleõppe puhul ei tohi jätta tähelepanuta ka koolivälist keskkonda – vaba aja veetmine, kultuuriruum … Tõepoolest on eestikeelse keelekeskkonna loomine mitmetes Eesti piirkondades väljakutse, aga koolijuhid teevad kõik endast oleneva …”
– küsimus oli eesti lastest ja eestikeelsest õppekeskkonnast, minister aga räägib muulastest ja nende keeleõppest ehk võib arvata, millel on fookus nn eestikeelse hariduse töögrupis.
5. Kuidas tagate haridusministrina, et vene-eesti ühtses segakoolis ei lange eesti- ja muukeelsete laste haridustase?
Kersna: „… meie eesmärk on, et puudulik keeleoskus ei tohi segada kellegi hakkama saamist tööelus …“ (Järjekordne kommunistliku ideoloogia retoorika.) „Rõhutan veelkord, et oluline on KÕIGI laste eesti keele oskus sõltumata nende emakeelest.“
(Loe: rahvuse järgi me ei erista, ehk teretulemast Nõukogude Eestisse! Slogan, mida HTM korrutab juba aastaid.) Juba täna alustame eestikeelsete koolide toetamist lisatundidega (ehk raiskame raha hirmkalli ühtse vene-eesti segakooli peale, sest raha on ju niigi ju üle, mitte ei eelista efektiivset ja ökonoomset keelekümblust muulaste koolides).
NB! Küsimused olid eesti laste õigustest ja parimast võimalikust haridusest, vastused aga kas KÕIKIDE LASTE või ainult muulaste keeleõppe teemal. Kas tegemist on vaba EV haridusministriga või ENSV haridusministriga, kes suudab ainult marksistlikku mantrat korrutada?
