“Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal, kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal elab ta sinu sees.”
Nii kõlab Doris Kareva sõnadega ja Tõnu Kõrvitsa muusikaga “Emakeelelaul”, mis loodi 2019. aasta laulupeo ja emakeele aasta jaoks. “Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti.”
Emakeel ja isamaa on sõnad, mis tekitavad igas patriootlikus eestlases positiivseid tundeid. Siinkohal vaatame, mis on emakeel, kui paljud tunnistavad eesti keelt oma emakeelena ning kuidas hoida eesti keele meie keelena.
→ Mis on emakeel?
→ Eesti keel emakeelena
→ Emakeelepäev
→ Eesti keel koolides
→ Kes hoiavad eesti keelt emakeelena?
Mis on emakeel?
Eesti Entsüklopeedia (2013) järgi on emakeel harilikult keel, mille inimene vanemailt kodus omandab ja mida ta tavaliselt kõige paremini oskab. Seda omandatakse varases lapsepõlves ning kuna selleks ajaks pole lapsel sotsiaalset identiteeti, siis on emakeel selle oluline kujundaja. Emakeel ei olene rassist või soost, vaid inimese vanematest või keelekeskkonnast, kus üles kasvatakse.
Emakeel ei ole alati kõneldav kodukeel. Selline olukord võib tihti esineda kakskeelsetes peredes, kus näiteks eesti rahvusest ema ja vene rahvusest isa laps peab oma emakeeleks eesti keelt, kuid kodukeeleks on vene keel. Kakskeelsuse ja mitmekeelsuse puhul on kasutatud ka terminit “esimene keel”. Defineerides seda kui keelt, mida kasutaja enda arvates kõige paremini oskab, kuid mis ei ühti täielikult mõistega “emakeel”.
Ka emakeel kui keelelise identiteedi alus ja rahvus kui etnilise identiteedi alus võivad erineda (näiteks vene keelt emakeelena kasutav eestlane). Samal ajal ei tähenda ühise keele kasutamine kuulumist samasse rahvusse, näiteks inglise keelt nii emakeele kui riigikeelena kõnelevaid rahvaid on rohkem kui üks.
Emakeeleks võib olla ka murre (näiteks Võru või Setu), kirjakeele olemasolu ega selle oskus ei ole emakeele puhul oluline.
Eesti keel emakeelena
Eesti keel on emakeeleks üle maailma ligikaudu miljonile inimesele, täpset arvu ei ole võimalik määratleda. Et hoida ja säilitada eesti keelt emakeelena, on loodud mitmeid sihtasutusi ja ühinguid.
Näiteks Emakeele Sihtasutuse (EKSA) eesmärk on toetada ja soodustada eesti keele ja kultuuri uurimist ning aidata kaasa eesti keele kui riigikeele ja eestlaste identiteedi kandja igakülgsele uurimisele ning hooldele.
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna. Üheks nende põhieesmärgiks on kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena.
Meie kodanikualgatus “Eesti kool on eesti keele kodu” on üks nendest paljudest, mis hoolib eesti keelest kui meie emakeelest. Tegeleme süstemaatiliselt eesti keele ja kultuurikeskkonna olukorra jälgimise, kaardistamise ja kujunemisega Eesti koolides, eesti laste heaolu ja hariduskvaliteeti kõige olulisemaks pidades.
Juhtimaks tähelepanu eesti keele kui emakeele olulisusele, on püstitatud emakeele ausammas. Emakeele ausammas on Lääne-Viru maakonnas Kadrinas püstitatud eesti keelele pühendatud ausammas. Ausammas avati 21. mail 1994. aastal. Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud raha toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri “Sõna seob”.
Emakeelepäev
Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Emakeelepäevaks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke.
1995. aastal alustas Sonda kooli endine direktor ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise öelnud, et sai selleks innustust just emakeele ausambast. Esimese ettepanekuga muuta keelepäev riiklikuks pühaks loobus Riigikogu kultuurikomisjon tegelemast. Sellest ajast tähistati emakeelepäeva mitteametlikult, kuni 22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril 1999 ja see jõustus 24. veebruaril 1999.
Tänasel päeval korraldatakse nii emakeelepäeva, eesti keele päeva kui lausa emakeele nädala tähistamiseks teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige lasteaedades, koolides ja kultuuriasutustes. Emakeelepäeva e-etteütlus, luuletused ja erinevad kirjandusalased konkursid koolilastele on vaid mõned näited sellest, kuidas emakeelepäeva tähistamine lasteaiast vanaduspensioniealisteni kandub.
Eesti keel koolides
Kui emakeele omandamine algab juba esimesel eluaastal kodus, siis eesti keele õppimine jätkub nii lasteaias kui ka koolis. Eesti keel kui emakeel riiklikus õppekavas on ainevaldkonnana jagatud kaheks – keel ja kirjandus.
Põhikooli riikliku õppekava kohaselt taotletakse keele ja kirjanduse õpetamisega, et põhikooli lõpuks õpilane:
- väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;
- teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana.
Olgu selleks emakeelepäev, emakeele kirjand või emakeeleolümpiaad, on emakeele õppimine nii Põhikooli riikliku õppekava seaduse kui ka õppekava enda järgi au sees. Küll aga ei ole määratletud, et emakeel on just eesti keel.
Keel ja kirjandus ainekavana on eesti keel ja kirjandus eesti õppekeelega koolis, vene keel ja kirjandus vene õppekeelega koolis. Õppekava kohaselt “ainevaldkonna õppeained on eesti/vene keel ja kirjandus”. Eesti/vene keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust 5.–9. klassini.
Kes hoiavad eesti keelt emakeelena?
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv 922 000. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli rahvaloenduse tulemusena Eestis eesti keelt emakeelena kõnelevaid isikuid 895 493. See on 26 507 inimese võrra vähem. Võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega on 2021. aasta loendusel eesti keelt emakeelena kõnelejate osa kogu rahvastikust vähenenud 0,9% võrra. Kes kaitseb selle eest, et eesti keelt emakeelena kõnelevate osakaal meie riigis veelgi ei vähene?
Praeguseks on 895 tuhande eesti keelt emakeelena kõneleva isiku kõrval meie riigis vene keelt emakeelena kõnelevaid isikuid 379 210. 2022. aastal on Eestisse saabunud veel suurusjärgus 100 000, enamasti venekeelset, inimest. See tähendab, et ennustatavalt võib praegusel hetkel Eestis olla lausa ligi 500 000 inimest, kelle esimeseks keeleks on vene keel. Siiani ei ole nii suurt osakaalu ühe emakeele kõnelejaid kuskil maailmas suudetud vähearvulise, kahaneva põlisrahva sisse integreerida. Eesti kontekstis tähendab see seda, et kõikide nende venekeelsete laste eesti kooli paigutamine venestab eesti koole ja ohustab otseselt eestluse säilimist läbi aegade.
Eestlaste identiteedi põhialuseks on eesti keel kui emakeel. Emakeele kaudu tunnetavad inimesed end ühtse rahvusena, mis erineb teistest rahvustest. Emakeelega on seotud tähtsad keelelised üksikisiku ja kollektiivsed inimõigused, nagu õigus keelekasutusele, keele arendamisele ja selle edasiandmisele. Kes aitab hoida emakeele kaudu eestlasi ühtse rahvana?
