Iivi Zajedova erakogu

“Eesti rahva ühisteadvus ja mälu. Eestluse hoidmine ja eestlaseks olemine okupeeritud Eestis ja paguluses.”

Tänu Memento, Vabadusvõitlejate  Liidu ja paljude teiste liitude toele pole unustatud ka neid kümneid tuhandeid inimesi, keda okupatsioonivõimud Eestist küüditasid ja neid tuhandeid eestlasi, kes tormisel merel hukkusid, ega ka neid kümneid tuhandeid, kes hoidsid võõrsil eestlust  ning toetasid Eesti taasiseseisvumist. Neil, kes pääsesid läbi kõigi raskuste vabadusse, oli õnne, mistõttu nende õlgadele langes suur kohustus toetada Eesti vabadusvõitlejaid ja kodumaa rahvast okupeeritud Eestis.  Seda tehti, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, kaitsmaks rahvuslikke veendumusi ja töötades seejuures EV taastamise nimel. Diplomaatilise välisvõitluse kõrval, mis hoidis ülal Eesti riigi õiguslikku järjepidevust, tegutsesid eestlaste poliitilised keskorganisatsioonid, sealhulgas katusena Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu. See aitas rahvusvahelisel tasandil meeles pidada, et Eesti kuulub vabasse, demokraatlikku maailma ja et väljaspool Eestit asuvad eestlased seisavad endiselt Eesti eest. Pagulaseestlased ei väsinud ega tüdinenud võitlemast aastakümneid relvaga milleks oli  tõde ja õigus.

Meie rahvusliku ärkamisaja juhtiv tegelane Jakob Hurt on öelnud: Salates minevikku salgab rahvas iseennast. Eesti pagulaste ajaloolist rolli pole meil piisavalt uuritud ega selgitatud. Järelikult ei ole need tähendused võtnud sisse kindlat kohta meie ühisteadvuses. Sääraste teadmiste puudumine eestlaste kohta on tingitud meie okupatsiooniaegsetest poliitilistest tingimustest. ENSV võimud vaikisid nn pagulas- eestlased ja nende saatused kas maha või laimasid neid järjekindlalt, aastakümneid. Kahjuks on siiani suurpõgenemist ja vabadusvõitlust üldiselt käsitletud kui midagi väljaspool Eesti ajalookulgu seisvat! Pidas ju okupatsioonivõim põgenejaid kodumaa reeturiteks. See ongi põhjuseks, miks pole teave 1944. a suurpõgenemisest ja sellele järgnenud tegevusest jõudnud suure osa Eesti (ka eurooplaste) teadvusesse. Sõjajärgset aega tuleks vaadelda aga nii ENSV kui ka paguluse perspektiivides, paralleelselt. Nii leiaks meie ülemaailmne ja aktiivne pagulus oma õige koha meie ühises ajaloos.

LOE LISAKS

Eesti keel vaesustub

Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.

nool
Kooliaasta algus 1.septembril ja esimene klassiõpetaja, kooli lõpetamine ja aktusel lõputunnistuse kättesaamine on vaid mõned sündmused, mis jäävad enamikele meelde terveks eluks.

Kool

Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel.

nool