1. Lisada uude seadusesse järgnev lause kehtivast seadusest:
„Kohaliku omavalitsuse volikogu tagab kõikidele eesti keelt kõnelevatele lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.“ (§ 8) ning täiendada seda lausetega:
- „Selle tagamiseks ei ole teise emakeelega lapsi rühmas üle 10%“;
- „Kahesuunaline keelekümblus eesti lapsele on vabatahtlik, mitte sunduslik.“
Põhjendus: Kui kehtiva seaduse kohaselt on vanemal mingigi võimalus nõuda lapsele eestikeelset rühma, siis uue seaduse kohaselt seda enam teha ei saa. Eestis on juba mitmeid piirkondi, kus eesti laps on sunnitud osalema kahesuunalises keelekümbluses ning olema ise integreerumis- ja keeleõppetööriist, olenemata tema enda emakeele oskusest. Samuti on õpetajal soovitatud rääkida 5–6-aastastega lihtsustatud eesti keelt, et kõik lapsed rühmas aru saaksid.
2. Panna igasse muukeelsesse aiarühma muukeelse õpetaja ASEMEL eestikeelne õpetaja. Üleminekuperioodil võiks olla ka muukeelne abiõpetaja asendatud eestikeelsega.
Põhjendus: Hetkel on käimas programm, kus eestikeelne õpetaja on pandud muukeelse rühma juurde, kuid efektiivsem oleks, kui ta asendaks muukeelse õpetaja, kuna lapsed õpivad keelt rohkem igapäevaste tegevuste käigus, mida saadab täiskasvanu kõne. Samaaegselt teist keelt rääkiv õpetaja tekitab aga keelelist segadust ning on sellepärast põhjendamatu lisakulu.
3. Õpetaja ja laste suhtarv olgu keelekümblusrühmas väiksem.
Põhjendus: Selgitamist ja tõlkimist on sellises rühmas palju rohkem.
Sõimerühma keelekümblusrühmaks teha ei tohiks, kuna kõik lapsed omandavad võõrkeele hea emakeele alusel.
4. Rühmad, kus kasutatakse ka teist õppekeelt, kuid õpitakse ka riigikeelt, nimetatakse keelekümblusrühmadeks või riigikeele õppimise rühmadeks.
Põhjendus: Siis on üheselt selge, kus seda tehakse ning päevapealt ja lapsevanemaid teavitamata ei saaks muuta eestikeelset rühma keelekümblusrühmaks.
5. Arvestada EV põhiseaduse paragrahviga
37: Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
ning lisada uue seaduse § 4 juurde:
- „Toetada eralasteaia valinud ja munitsipaallasteaia kohast loobunud vanemaid rahaliselt võrdväärselt munitsipaallasteaiaga.“
Põhjendus: Et vanem saaks paremini teostada oma valikuid ja lapsi ei saaks tõsta teise lasteaeda, kui vanem ei ole võimeline oma maksudega toetama kõigi teiste laste haridust +100% oma lapse haridust. Samuti võib olemasoleva ja tulevase seaduse kohaselt jääda toetusest ilma laps, kellele suurem lastekollektiiv ei sobi, kui lapsevanem soovib õppe- ja kasvatusmetoodikaid, mida omavalitsus ei paku jne.
