Triin Teramäe

Haridus ja karjäär

Triin Teramäe on eesti ema ja ettevõtja. Triinul on kraad kultuuriteoorias, ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni ERASMUSe programmiga Milanos, läbinud magistriõpingud kinokunstis  Roomas ning Euroopa Liidu majanduse, politoloogia ja juura alal Roomas. Muuhulgas on Triin tegelenud aastaid Eesti kuvandi ja meie riigi kui reisisihtkoha tutvustamise ning reklaamimisega Itaalias, Prantsusmaal, Dubais, Šveitsis, Skandinaavias ja mujal välismaal.

Eestlus ja eesti keel

Triinul on pea 10-aastane kogemus erinevates kultuurides elades, mis on õpetanud teda eriliselt väärtustama oma juuri, soome-ugri väikerahvuse – eestlaste – unikaalset kultuuriidentiteeti ja meie maailma kõige ilusama kõlaga salakeelt. Triin on ka kirjutanud arvamusartikleid eesti keeleruumi, kultuuriidentiteedi ja eesti kooli teemal.

Eestisse naasnud, olles harjunud Euroopa kultuurrahvaste eluterve uhkusega oma rahvuse ja kultuuridentiteedi üle, oli Triin šokeeritud Eestis siiani vohavast ENSV-aegsest ideoloogiast, et rahvus ja kultuuriidentiteet on hoopiski midagi häbiväärset ja oma juurte üle uhkuse tundmine võib olla muulaste suhtes „diskrimineeriv“ jne. Oma lapsi Eestis kasvatades on Triinu meelest samuti väga tõsine probleem eestluse tulevikule, et eesti keele ainsas pealinnas on aina keerulisem, et mitte öelda võimatu pakkuda eesti lastele emakeelset keelekeskkonda ja kultuuriruumi. 

Eesti keel ja integratsioon koolides 

Triinu jaoks on veel murettekitavam, et väga paljud pedagoogid ja lastega tegelevad spetsialistid kuulutavad üksteise võidu sedasama ENSV-likku propagandat rahvaste sõprusest ja kõigi võrdsusest. Kuna noorele emale ei olnud vastuvõetav, et Põhja-Euroopas elavatest niivõrd unikaalse soome-ugri kultuuriidentiteediga eesti lastest tehakse juurteta Ida-Euroopa poolvene postsovetid, siis on ta juba aastaid süvitsi töötanud integratsiooni ja kooli teemadega. Tulemused on kurvastavad: hoolimata eksitavast demagoogiast ja ilukõnest pole kuskil maailmas nii suurt osakaalu suurrahvust ühe imepisikese väikerahvuse sisse toodud ja integreeritud nagu Eestis üritatakse teha. Triinu meelest on lubamatu, et Euroopa ühe väikseima ja ohustatuma väikese soome-ugri väikerahva ainsal kodumaal toimub kahesuunaline integratsioon, millest ei tee enam saladust ka integratsioonieksperdid ja ametnikud ning mis tähendab eesti keele ja kultuuripärandi ning kommete vene-/slaavipärasemaks muutmist.  Liiga suurte, integreerimatute osakaalude venekeelsete integreerimine lahustab eesti imeväikest kultuuripärandit ja keeleruumi, seda, mis on maailma mastaabis kõige väärtuslikum ja hinnalisem. 

„Eesti kool on eesti keele kodu“ asutamise initsiatiiv

Olles tegelenud nii pikalt Eesti kuvandiga välismaal ehk sellega, mis on Eesti nõrkused ja tugevused väljastpoolt vaadates, on Triinule valus näha, kuidas eestlust muudetakse integratsiooni loosungi all venepäraseks – mille tõttu domineerivad Eestiga seoses aina enam märksõnad nagu kahtlane Ida-Euroopa, korruptsioon, musta raha pesu, kuritegevus, esirinnas HIV, SRÜ-lik, venekeelne, odav kuurordipiirkond jne. Kuna Eesti kultuuriliselt kuulub tegelikult Põhja-Euroopasse, on Triinule arusaamatu, miks Eesti ise endale mainekahju teeb – see ju kaasneb venepärase põlistamisega Eestis. Mida rohkem põlistame ja põimime liiga suurt hulka okupatsiooni ajal saabunute ja ka hiljem siia tulnud venekeelsete osakaalu rahvastikust, seda kaugemale jäävad Eestist Põhja- ja Lääne-Euroopa. Kogu selle protsessi juures on kõige murettekitavam eesti koolidesse massiliselt venekeelsete laste suunamine ja eesti koolidest „keeltekoolide“ tegemine, nende venestamine, mis ohustab eesti kultuuriidentiteeti ning toob alla eesti laste hariduse taset. Just selle mure tõttu asutas Triin juba mitme aasta eest koos kaasmõtlejatest lapsevanemate, pedagoogide ja haridusekspertidega liikumise  „Eesti kool on eesti keele kodu“.