Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.

Kool mängib suurt rolli kõigi meie elus. Seda mitte ainult teadmiste ja oskuste omandamisel, vaid identiteedi kujundamisel ja mälestuste loomisel.

Eestis elab ligi 900 000 inimest, kelle emakeeleks on eesti keel, kelle identiteedi keskmes on eesti keel.

Rääkisin täna oma elukohajärgse lastaia juhatajaga ning küsisin, kas neil on lasteaiakohti. Ta ütles, et praegu ei ole. Sama oli ta öelnud umbes aasta tagasi.

Täna on mõnest eesti koolist tulnud õpetajatelt juba signaal, et vald ja koolijuht sunnivad õpetajat tõlkima kõiki töölehti vene keelde ja oma tunnis purssima vene keelde ka tunnisisu. Eesti lapsed siis istuvad ja ootavad, kuni tõlgitakse.

„Konkreetne näide oma kogemusest. Eelmine reede. Istusin Aura saunas ja seal vestlesid omavahel kaks eelteismelist poisikest, üks eestikeelne ja teine kangepoolse eesti keelega, ilmselt eesti koolis õppiv muu rahvuse esindaja. Teemaks Ukraina sõda, mis oli äsja alanud.

Vaatame lähemalt, mis on haridus, kuidas toimib Eesti haridussüsteem ning millistele põhialustele see toetub.

„Eesti kool on eesti keele kodu“  töögrupil oli täna meeldiv kohtumine õpetajaga, kellel on kogemusi nii eesti kui vene lastega Loksal ja Narvas ning oma aastatepikkusest kogemuse põhjal kinnitas õpetaja, et 20% vene õpilastest saavad eesti koolis hakkama.

Olen 2. klassi õpetaja, kus õpib 33% muukeelseid ja ülejäänud on eesti keelt emakeelena kõnelevad õpilased. Õppetöö ettevalmistamine ja korraldamine klassis on raske ja palju energiat nõudev, kuna õpilased on erineva taseme ja õpioskustega.

Idee, et kõik mitte-eestikeelsed lapsed panna õppima eesti kooli, võib toimida Tartus või Viljandis või Pärnus, kindlasti toimiks see Kapa-Kohilas, aga PÄRIS KINDLASTI ei toimi see Ida-Virumaal.