Avalik pöördumine seoses uue valitsuse plaaniga eesti koolid venestada ja eesti laste hariduse kvaliteeti kahjustada
Pöördumine seoses koalitsioonilepingusse kirjutatud äärmusradikaalse plaaniga kehtestada Eestis vene-eesti segakoolid (nn ühtsed koolid), mis tähendab senise 350-aastase traditsiooniga eesti kooli hävitamist ja seni eesti laste maailma ühe parima hariduse kvaliteedi kahjustamist.
Maarja Vaino: Smuul, Kallas ja põhiseadus
“…Aga põhiseaduse juurde tagasi tulles: riigikeele toimimise probleemidest olen kirjutanud varem ja ega selles osas eriti midagi muutunud ei ole. Riigikeele tagamist suhtluskeelena igas valdkonnas ei näi kuigi tõsiselt võtvat ei keeleinspektsioon ega ammugi mitte valitsus. Hariduses toimuvast kriisist on kirjutatud ja räägitud tõusvas joones, aga parimaks tulemuseks on koalitsioonilepingus tingivas kõneviisis esitatud laused õpetajate […]
Haridusminister ei pea oma isiklikke identiteedihädasid eesti laste peal välja elama
Kristina Kallas, ärge tooge eesti kooli aina rohkem vene keelt ja meelt, vene kombeid ja väärtusi – see teenib tegelikult Putini kultuuriimperialismi eesmärki ja kuulub tema hübriidsõja arsenali. Loodetavasti on teie eesmärgid siiski Putini omadest erinevad. Uues koalitsioonileppes on kirjas, et 2027-ndaks aastaks käivad kõik Eestis elavad lapsed ühises lasteaias ja 2030-ndaks aastaks ühises koolis. […]
Uus koalitsioonilepe annab surmahoobi eesti koolidele. Kas on normaalne, et Eesti peab laps õppima klassis, kus ta on ainus eestlane? Minu arvates mitte!
Uuest koalitsioonilepingust loeme: „Viime 2030. aastaks kogu Eesti põhihariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises koolis, sõltumata nende kodusest keelest.” See on tugev samm hariduse ühtlustumise suunas, millel on paraku päris mitu halba tagajärge. Värviõpetusest ehk teame, et kõikide värvide kokkusegamine annab igava hallikaspruuni. Kahtlemata kaotab ka selline hariduse ühtlustamine palju sära. Aga hullem sellest on, […]
Triin Teramäe “Miks haridusminister tahab eesti koolide taset alla tuua”
Miks üritab haridusminister eesti hariduse kvaliteeti alla tuua? Väga paljudele tervemõistuslikele lapsevanematele ja laiemale avalikkusele on arusaamatu, miks üritavad haridusminister ja HTM niigi nappivaid eesti õpetajaid võimalikult kiiresti läbi põletada ning tuua alla eesti koolide hariduskvaliteeti. Ilma vähimagi ühiskondliku debati või uuringuteta, rääkimata riskide ja ohtude analüüsist, otsustasid haridusminister ja valitsus, et Ukrainast Eestisse saabuvad […]
Eesti keel vaesustub
Eesti keeleteadlane Indrek Park, kellest antropoloog Liivo Niglas on tänaseks ka filmi teinud : Eesti Raadio. Keelesaade! Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park räägib: “Eesti keel on ilus ja keeruline keel. Kasutagem oma keele kõiki rikkusi!” ütleb ta.
Mari-Vivian Ellam: “Eestlaste osakaal aina väheneb nii koolides kui ühiskonnas laiemalt. Sellest rääkimine ja lahenduste otsimine on aga justkui tabu.”
Sel sügisel hakkasin käima kodulinnas Tapal kunstiringis, et koduse kolme lapse ema elule vaheldust saada. Esimesel korral oli minuga koos seal esimest korda üks vene emakeelega lasteaiaõpetaja. Joonistasime koos sama plekkkruusi ja kuna minu laps käib samas lasteaias, kus ta töötab, oli meil olnud väike kokkupuude ja saime kohe jutule. Naljatasime ja jagasime muljeid, eranditult […]
Jaak Valge: Mis saab Ukraina põgenikest edasi?
“…Valitsuse seni kõige ebaadekvaatsemale Ukraina-otsusele võiks pretendeerida põgenike laste suunamine eestikeelsetesse koolidesse, kus nad eesti keelt oskamata ei saa targemaks, küll aga teevad pedagoogide niigi keerulise töö ülimalt keeruliseks. Üha enam õpetajaid arvab, et Ukraina sõjapõgenike lapsed peaksid õppima ukraina keeles ja Ukraina õppekava alusel eraldi klassiruumis, kus neid toetaksid Ukraina ja Eesti pedagoogid. Nii […]
Muulaste hariduse keel
Eestlaste jaoks, kes ei ole neid teemasid enese jaoks lahti mõtestanud, on primitiivne mõtlemine lihtne. Nemad (venelased) sundisid meid (vanemaid aastakäikusid) aastaid ja aastaid vene keelt õppima ja kasutama.
Läti piirab vene keele kasutamist töökeskkonnas
“…Läti noored käivad Euroopa kõrgkoolides õppimas ja oskavad nelja keelt. Kui nad koju tagasi tulevad ja püüavad mõnes Läti ettevõttes tööd leida, öeldakse neile, et me ei saa teid tööle võtta, sest te ei oska vene keelt. Eelistame neid, kes on õppinud Lätis, siinseis kõrgkoolides ainult seepärast, et nad oskavad vene keelt. See vähendab Läti […]