Vene okupatsiooni taaga lippu kõrgel hoidvad eesti lapsed
Olen elanud 10 aastat Euroopa erinevates kultuurides ja paari aasta eest Eestisse naasnuna olen äärmiselt üllatunud uutest „moevooludest” Eestis. Varasematel aegadel tahtsid eestlased alati olla pigem eurooplased või vähemalt innovaatiline digiäss Põhja-Euroopas, aga nüüd tundub, et uueks märksõnaks on „poolvenelastest eksnõukogudeliidu Ida-Euroopa!”.
Mul on tõepoolest väga raske mõista lapsevanemaid, kes suure õhinaga tassivad oma lapsi kahesuunalise keelekümblusega või „eesti” lasteaedadesse ja koolidesse, kus – kaheaastase lapse emana võin väita – on aina enam ja enam vene lapsi. Ka haridusminister Mailis Reps tõi mõni aeg tagasi ERR-is välja „suure rõõmusõnumi”, et aina enam vene emakeelega lapsi suundub eesti koolidesse.
See vene lastega kokku panemine pidevat olema midagi „multikultuurset”. Poolvenelasest Kristina Kallas oma Ida-Viru taustaga nimetab end arusaamatul põhjusel „integratsioonieksperdiks” ning propageerib ideoloogiat, mille järgi eesti lapsed peaksid oma kultuuriidentiteeti „rikastama” vene sümbolite, vene identiteedi ja vene keelega. Oma propagandat ei takista tal tegemast ka fakt tema enda uuringutest liitkoolide teemal, et kõige rohkem kannatavad vene lastega kokku panemisest just eesti emakeelega lapsed.
Olen nõus, et keeled rikastavad, ja hea meelega õpetan oma lastele erinevaid keeli ja kultuure, eriti kuna olen ise elanud pea kümnes erinevas riigis ja minu sõprus- ja tutvusringkond on väga rahvusvaheline. Siiski – arvestades seda, et ma olen eestlane, oleks vene keel heal juhul 6. keel, mida oma lapsele õpetada ja vene lastega ühte kooli või lasteaeda ei pane ma oma lapsi ka siis, kui peaksin õiguse eest eesti koolile Eestis hakkama riigiga kohut käima.
Lääne-Euroopas räägivad lapsed euroopa keeli. Näiteks Itaalia lapsed õpivad esimese ja teise võõrkeelena inglise ja prantsuse või hispaania keelt. Saksa lapsed õpivad inglise ja prantsuse või itaalia keelt jne. Norra lapsed õpivad inglise ja saksa või hispaania keelt. Vene keelt räägivad Euroopas vaid venelased. Tänapäeval on kogu Euroopas hiinlastest isegi rohkem põlatud vene Nouveau riche, kellel on raha, aga ei ole haritust, või veel hullem venelased, kellel – enamasti ei ole kumbagi. Vene keelt räägivad Euroopas ka mõned varem NL poolt okupeeritud riikide elanikud, kes olid sunnitud elama okupatsiooni võimu all.
Miks peaks täna üks tervemõistuslik eesti pere õpetama oma maimukesele okupatsioonitaaga eksponeerimiseks vene keelt? Miks mõtlemisvõimega eestlastest vanemad soovivad, et nende elu õied kasvavad koolis koos lastega, kelle vanaemad tähistavad 9. maid ja kelle isad peavad lugu Putinist kui õigest juhist ja kujundavad oma maailmapilti Kremli meediat jälgides? Mulle jääb arusaamatuks, kuidas saavad eesti pered soovida, et nende laste pinginaabriteks saavad lapsed, kelle pered valivad Euroopa väärtuste ja Eesti Vabariigi demokraatia suhtes pahatahtlikke Yana Toomisid Brüsselisse Putini poliitikat ajama?
Juba praegu järjest rohkem vene lapsi eesti lasteaedades ja koolides tähendab järjest suurenevat vene mõju eesti lastele. Kui kaovad venekeelsed koolid, on suur oht, et eesti koolid täituvad vene emakeelega lastega, sest praegune seadusandlus eesti koole ei kaitse. Poes perfektselt eesti keelt valdav venelasest müüja ja perfektselt eesti keelt valdav venelasest ostja räägivad omavahel vene keelt. Tallinna Linnavalitsuses, hoolimata keeleseadusest ja sellest, et me oleme Eesti riigis, räägivad venelastest linnajuhid istungitel omavahel vene keeles. Samasugune venekeelne foon kõlab aina enam ka eesti lasteaedades ja koolides. Samuti esindavad vene lapsed vene kultuuri ja identiteeti, halvimatel juhtudel Kremli-meelset ideoloogiat ja valdavalt eestlastele solvavat ajalookäsitust. Kindlasti esindavad nad palju lärmakamat temperamenti, mis vahetunnis soome-ugri vaiksele temperamendile kindlasti peale jääb. See ei ole kindlasti keskkond, kus mina tahaksin oma euroopalike väärtustega oma last kasvatada.
Vene mõju ei ole Eestis kunagi olnud nii kolossaalne kui praegu. Isegi tsaaririigi ajal elas Eestis alati alla 5% venelasi. Muide – ka baltisakslasi ei elanud Eesti aladel kunagi rohkem kui 5% elanikest. 1934. aastal oli Eesti ühe kõige homogeensema rahvastikuga riik Euroopas: 92% elanikest olid eestlased. Okupatsiooni ajal saabus siia sadades tuhandetes venelasi, kuid enamik eestlasi olid rahvuslased ning vene ja eesti laste ühte lasteaeda või kooli panemine oli mõeldamatu. 2019. aastal on eesti emakeelt rääkivaid inimesi Eestis 893 400. Vene emakeelt räägib Eestis 381 600 inimest (sellele arvule lisanduvad teise idaslaavi keele rääkijad– ukrainlased). Ei ole vaja olla kultuuriminister mõistmaks, et nii suure hulga vene laste segamisel eesti lastega kannatab eesti rahvuslik identiteet.
Euroopas on esimene küsimus: kust sa tuled? Ja isegi nii mitmerahvuselistes riikides nagu Šveits ja Luksemburg, rääkimata teistest kultuuridest, tuleb põhjalikult turundada Eesti enda kultuuri ja identiteeti, kuna väikekultuurid pole nii hästi teada kui suured. Sageli seostavad ka haritumad ja palju reisinud inimesed erinevates Euroopa maades Eestit siiski pigem Venemaaga. Seepärast ongi mul alati piinlik, kui olen näinud palju vaeva meie kultuuri tutvustamisega ja siis Eestisse külla saabudes sõbrad, tuttavad, äripartnerid jne kuulevad avalikus ruumis igal sammul valdavalt okupatsiooniaega meenutavat valju vene keelt. Aga tundub, et see kuvand Eestist kui Vene Föderatsiooni väikesest pikendusest Läänemere kaldal paljusid eestlasi ei häiri.
Pigem vastupidi. Selle asemel, et õpetada oma lastele juba lasteaiast peale euroopa keeli (nagu itaalia, prantsuse, inglise, saksa, Skandinaavia vm) või meie sugulaskeeli (nt soome ja ungari keel), rõõmustavad paljud eesti vanemad, kui laps saab ikka juba sõimes vene keele suhu! Mis nendest euroopa keeltest siin Ida-Euroopa kauges provintsis ikka õppida! Eriti efektne saab see olema, kui need eesti vanemad siis oma võsukestega Euroopasse reisile suunduvad. Küsimuse peale, kust te pärit olete, saanud vastuse, et Eestist, siis enamik teenindavat personali (hotellides, restoranides, taksodes jne) ütleb selle peale kohe kiiresti privet, sest ega see „Eesti“ keskmiselt või alla selle haritud tegelastele (reaalsuses ka kahjuks haritud inimestele) eriti muud ei tähenda ning eestlastel ja venelastel eriti vahet ei tehta. Milline kahepoolne rõõm ja rahuolu siis võib neid eesti vanemaid vallata, kui nende lapsuke oskab neid venelaseks pidavatele välismaalastele kohe kenasti vene keeles vastata ja itaallane, prantslane või portugallane on rahul, et oskab ikkagi turistidega nende emakeeles viisakusi vahetada! Sageli alustatakse turistidega ju ka vestlust ja siis saavad eesti lapsed rääkida sellest, mille oli just enne reisi teinud selgeks pinginaabrist parim sõber Dimitri, et Venemaal on Putini-papa juhtimise all asjad kõik väga kenasti minemas ja Stalinist tuleb lugu pidada kui kogu rahva suurest juhist. Millised suurepärased „eesti saadikud“ saavad meie lapsukesed tulevikus välismaal olema!
Venemaad ei suutnud Euroopasse viia isegi Peeter Esimene. Täna seostub sõna „vene“ Euroopas selliste terminitega nagu „demokraatlike väärtuste puudumine”, „inimõiguste rikkumine”, „vene maffia & korruptsioon & prostitutsioon”, „majanduslik mahajäämus” jne. Kõik need vastanduvad selgelt Euroopa väärtustele. Eesti kuvand sai hiljuti rahvusvaheliselt hävitava löögi kui vene musta raha klosett. Isegi Economist kirjutas, kuidas mainekas Skandinaavia pank selleks, et sellised asjad ei korduks, sulges eks-sovetlikes riikides – Venemaal, Eestis, Lätis ja Leedus – üldse oma uksed. Samal ajal avaldab ERR, kuidas õpperektorid ja usinad ametnikud Haridusministeeriumis töötavad välja õppekavasid, kus Eesti laste identiteet peaks saama rohkem venepäraseks. Selleks, et venelastel oleks lihtsam sulanduda, tuleks ka Eesti kirjanduse ja ajaloo õpikud ümber kirjutada („okupatsiooniaeg“ asendada „eestivene kultuuriga“ jne). Kuna kõigile on selge, et üks maailma väiksemaid rahvusi ei suuda muuta ühele suurrahvusele omast tugevat rahvusidentiteeti, siis hakatakse lihtsalt muutma eesti laste identiteeti venepärasemaks.
Võib-olla tahaksid eesti lapsed minna tulevikus Euroopasse keskkooli või ülikooli. Kuidas saavad aga Kremli-meelsete perede lastega koos kasvanud eesti lapsed kanda euroopalikke väärtusi? Kuidas saavad Euroopa ühe väikseima rahvuse – eesti – lapsed kanda Euroopa kultuurrahvastele omast tugevat kultuurilist eneseteadvust ja uhkust oma kultuuri üle, kui nende kultuuriidentiteeti lahustatakse juba lasteaias? Kas kultuurrahvaste eneseteadvust õpetavad eesti lastele Kallaste ja Valkude poolt koolitatud pedagoogid, kes räägivad lastele sellest, kuidas etniline eestlus ei ole mingi väärtus, vaid tuleb sulandada venega? (Kahetsusväärselt olen viimase kuu aja jooksul isiklikult kokku puutunud rohkem kui kolme sellist propagandat peale suruva väikelaste pedagoogiga). Või professorid, kes nimetavad eesti lapsi, kes soovivad õigust eesti koolile ilma venelasteta, „tagasihoidlikumate vaimsete võimetega õpilasteks”? Või kujuneb kultuuriline eneseteadvus klassis, kus eesti laps kuuleb poole klassi suust kogu aeg vene keelt ja kui ta selle vastu julgeb arvamust avaldada, kähvab klassivend Jevgeni talle „nats” või „fašist” ja eesti last hakatakse kiusama?
Euroopa asemel sobivad sellised eesti lapsed oma hea vene keele oskuse ja juba sõimest venemeelsuse mõjudega Vene Föderatsiooni või näiteks Valgevenesse. Õpetagem vene keelt ja pangem Kremli propaganda ajupesu ja venelastele omase omapärase ajalookäsitlusega perede lastega kokku ikka nii varakult kui võimalik. Eestimaa pealinna avalikus ruumis– mängutubades, kohvikutes, kaubanduses – nagunii üürgab vene keel nii reklaamkõlaritest kui ka liiga suure osakaaluga venekeelsete elanike suust. Oma soome-ugri juurte ning saksa ja Põhjamaade mõjutustega kultuuripärandiga on eesti lapsed täieõiguslikud põhjaeurooplased ja eurooplased – milleks teha neist väikesed identiteeditud vene mõjutustega postsovetid? Loomulikult tuleb vene lastele õpetada eesti keelt, aga venelastele mõeldud eestikeelsetes koolides –mingil juhul ei tohi seeläbi venestada eesti lapsi ja hävitada eesti koole, sest vene emakeelega lapsi täis koolid ei ole enam mingid eesti koolid. Head lapsevanemad! Kutsun üles – võib-olla tasuks mitte lambakarjana Ida-Viru „moevooluga“ kaasa joosta, vaid mõelda, kas te tahate oma lastest teha pigem tulevased eurooplased või poolvenelastest Ida-Euroopa eks-sovetid. Mida rohkem me seguneme venelastega, seda kaugemale jäävad meist Põhja- ja Lääne-Euroopa.
Triin Teramäe
Liikumise “Eesti kool on eesti keele kodu” eestvedaja
