“Tamme hinnangul on Eesti ühiskonna üks suurimaid ja ohtlikumaid probleeme isoleeritud kultuurikogukondade väljakujunemine. Samas kujunes see olukord välja juba 70 aastat tagasi ja seetõttu mingit uut vahetut ohtu selles ei ole, aega järelemõtlemiseks on. Eesti kultuuri ja keele kestlikkusele kujutavad kõige suuremat ohtu just kiired lõimumiskavad (nagu «Ühtne Eesti kool»). Filmis «Keelepäästja» ütleb keeleteadlane Indrek Park, et eesti keel on seni olnud kaitstud sellega, et sellega ei ole seni liitunud massiivselt muukeelseid kasutajaid. Ka keeleteadlane Martin Ehala võiks sama asja teada. Ei saa lubada mingit «ühiskonna tuleviku teadlikku ja läbimõeldud kujundamist» ilma sellest johtuvate protsesside ja tulemuste teadusliku analüüsita, mida aga seni näha ei ole. See on oht eesti rahvale, keelele ja kultuurile.
PS. Minu soovitus suurendada eesti keele, kirjanduse ja ajaloo tundide arvu koolides ei olnud mõeldud lõimumiseks, vaid eesti keele ja kultuuri kaitseks, sest see ähvardab juba ilma «lõimumisetagi» kaotsi minna…”
