“…Kujutame ette, et te lähete raamatupoodi. Uksel tervitab teid sõbralik ja salliv teenindaja, kes ulatab teile Brežnev Puhmaskulmu kogutud teosed. Jah, teil on lubatud need teosed tagasi riiulisse viia ning mitte sellise jama peale oma raha raisata. Asja tuum on aga selles, et seltsimees Puhmaskulmu teosed antakse teile alguses ilma küsimata. Muidugi, on täiesti võimalik, et te läksitegi raamatupoodi Brežnev Puhmaskulmu teoseid ostma. Olgu kõik rooma varesed teile sellisel juhul armulised! Aga palun liikuge ise riiulini ja võtke need teosed sealt! Miks tuleb need teile ulatada?
Milline oleks siis moraalne Sõnaveeb? Esiteks ei lämmataks meid selle standardversioon vene keele ja teiste võõrkeeltega. See oleks tavaline eesti keele sõnaraamat. Huvilistel oleks loomulikult võimalik klõbistada lisanuppe ning lisada oma variandile mingi võõrkeel või lausa mitu võõrkeelt. Ilma kutsumata aga Brežnev Puhmaskulm välja ilmuda ei tohi. Isegi krõbisevas tsellofaanpakikeses koos Kalevipojaga ei tohi. Ei tohi ja kõik. Tuletan meelde, et araabia džinni lampi tuli hõõruda. Ilma hõõrumata džinn lambist välja ei imbunud. Miks tuleb Sõnaveebi lambist täiesti kutsumata koledaid džinne? Miks on Sõnaveebi peamine võõrkeel, mille kallal vaeva nähakse, vene keel? Miks raisatakse Eesti Vabariigi maksuraha vene keele peale?…”
