“…Eesti kirjanduse põhjalik käsitlemine ja tundmine on oluline ka laiemas mõttes. Kui meie lapsed ei saa koolist põhjalikku eesti kultuuri ja kirjanduse tundmist, ei teki neil ka arusaama oma kultuuri autentsusest, rikkusest, konkurentsivõimest teiste kultuuridega. See mõjutab kogu rahvuslikku identiteeti ja enesepilti, mis alles 20. sajandil omariikluse saavutanud rahvastel on niigi habras.
Identiteedi massiline nõrgenemine ja kadumine võib aga kaasa tuua suuri probleeme. Iga rahvas, kes ei tunne oma juuri, on väga kergesti manipuleeritav, üles ässitatav ja kerge saak populistidele, kes pakuvad neile aseainet sellele, mis neilt on võetud. See on muuhulgas ilmselt üks peamisi põhjusi, miks Ameerika ühiskond on nii polariseerunud ja sealne poliitika nii populistlik, loosungikeskne.
Meie keel ja kultuur on välja suremas. Tükk tüki haaval. Eestikeelse teaduskirjanduse järkjärguline kadumine, millest on detailsemalt kirjutanud ka Mihhail Lotman, on üks tükike. Ühtse Eesti kooli idee, mis lööb kõikuma rahvuskirjanduse positsiooni kooliprogrammis, on teine. Emakeeleõpetaja ja patrioodina on kurvastav näha, et nendes protsessides ei nähta isegi mingit ohtu ega küsitavusi…”
