“…Praegune riiklik hariduspoliitika on keskendunud kaasavale haridusele ja seda igas mõttes: soodustatakse nii erinevate võimete kui ka erinevast rahvusest laste koosõppimist. Kaasav haridus on äärmiselt kallis: see eeldab tugipersonali, väikeklasse, individuaaltunde. Raha haridusse naljalt aga juurde ei tule, seega tuleb see millegi arvelt leida. Üks võimalus on sulgeda kulukad maakoolid. Olen veendunud, et see ei tohiks nii olla: meie identiteet ja rahvusliku järjepidevuse (maaelu) hoidmine peaksid olema kaugelt tähtsamad kui kaasava hariduse edendamine…”
