“…Kriitikavaba just nagu moodsa mõtlemise ülevõtmine on kuritegelik ka seetõttu, et taasiseseisvunud Eestis korraldatud haridusreformide toimimise ja tagajärgede kohta ei ole põhjalikke teadusuuringuid ega analüüse tehtud.
Paistab nii, et kõige tähtsam on raporteerida järjekordsest “uuendusmeelsest” muudatusest. See, et süsteem on siiani vastu pidanud ja suudab ikka veel meie haridust heal tasemel hoida, näitab, kui pööraselt tugev on olnud meie algne haridustraditsioon.
Seetõttu tahaks soovitada haridusametnikele: võtke korraks aeg maha ja kasutage kodukontori päevi omamaiste haridusteoreetikute lugemiseks. Hiljem aga võtke aega ja rääkige omamaiste hariduspraktikute ehk tublide õpetajatega. Ärge muutke iga uut koolipõlvkonda mõne järjekordse utoopilise projekti katsejäneseks, olgu selleks siis “muutunud õpikäsitus” koos klasside kaotamisega või vene-eesti segakoolide ellukutsumine.
Miks mitte lõpetada ühe Peeter Põllu mõttega aastast 1929, mis kõlas nii: “Oleme “Euroopasse minnes”, nagu sellest 25 aasta eest kõnelema hakati, kaotanud palju oma põlistest elu alustest ja oleme selle asemel sealt toonud ühes mitmesuguste paremustega rohkesti pahesid, mida pimedas arusaamatuses tihti ülistatakse suure edu saavutustena.”
Allikas: https://www.err.ee/1608156898/maarja-vaino-hariduskolonialismist
