“…Eestis elav eestlane oleks nagu nähtamatu, eriliste vajadusteta olend, kellega ei pea arvestama.
Aga minu meelest on see, mis toimub nn õppekavade ajakajastamise, riigieksami, keeleõppe, maakoolide sulgemise ja palju-palju muuga, ületanud taluvuse piiri. Kuidas saab Eesti Vabariigi territooriumil tegutseda ministeerium, mis oma sammudega toimib otse vastu rahvuskultuuri kaitsvale põhiseaduse vaimule? Kas põhiseadus Eestis enam ei kehti?
Viimane kohtuotsus, mis peatas Lüganuse kooli sulgemise, lubab loota, et ehk ikka midagi kehtib. Aga laiem pilt paljastab sõna otseses mõttes hariduslikku lammutustegevust, mida ministeeriumi juhtimisel ellu viiakse. Ometi olen kohanud isegi seitsmenda klassi õpilasi, kes ütlevad, et meil oleks vaja rohkem eesti keele tunde. Lapsed saavad aru, aga otsustajad ei saa.
Ehk ei olegi seda mõistmatut ametnike armaadat siis vaja? Anname ka koolide juhtimise ja hariduse sisu loomise lastele? Kehvemaks vaevalt minna saab. Sest liivakastimängud ja infantiilsus on juba niikuinii meie haridusmaastikul igapäevane reaalsus.”
Allikas: https://www.err.ee/1608589297/maarja-vaino-eestis-elav-eestlane-oleks-nagu-nahtamatu-olend
