“…Kuulasin ettekandeid, kus läbivalt räägiti eestlastest kui ühest kogukonnast teiste kogukondade seas ning mille alusprojekti eesmärgipüstituseks on muuta eesti kool suure tähega Eesti kooliks, mitmekultuuriliseks ja nn kultuuritundlikuks õpikeskkonnaks. Nii mõnegi ettekande ajal tundsin samasugust hämmingut nagu siis, kui eelmistest sajanditest pärit ajalooliste isikute monumente maha tiriti ja seeläbi varasemaid kultuuritähiseid «tühistati».
Kui konverentsilt läkitatakse meile sõnum, et eesti kool peaks olema mitmekultuuriline, siis on nendes käitumismudelites midagi sarnast. See, mida maha tiritakse, ei ole küll füüsiline monument või sümbolkuju. Asi on märksa tõsisem. Tühistamise objekt on – küll mitte otsesõnu, aga sisuliselt – meie põhiseadus, mis seab eesmärgiks eesti kultuuri ja rahva säilimise ja ajas edasiviimise.
Kas kuskil on juba otsustatud põhiseadust muuta? Kui mitte, siis miks tegeldakse rahvusülikooli ja töö tellinud ministeeriumide tasemel sellega, et seatakse eesmärgiks mitmekultuursuse hoidmine ja säilimine läbi aegade? Kui mitu korda kõlas konverentsil üldse sõna eestlane või eesti rahvas? Söandab keegi neid sõnu veel välja öelda või on see juba potentsiaalne vihakõne?…”
Allikas: https://leht.postimees.ee/7160792/maarja-vaino-eesti-tuhistamine-taies-hoos
