“Sisserändajate lastel oli raskusi põhikooli lõpueksamitega ja neile, kes toime ei tule, on ette nähtud kümnes ehk siis tasandusklass. Raske on pääseda edasi õppima, poolik haridus põhjustab raskusi edaspidises elus.
Ka psüühiliselt ei ole võõras keeles ja võõras kultuuriruumis õppimine kerge. Oma kultuurilise identiteedi määratlemine tekitab raskusi – noored peavad püüdma saavutada tasakaalu nn vana identiteedi ja teisest küljest selle identiteedi vahel, mida uus ühiskond neilt oletatavasti ootab.
Sellistest asjadest projekti autorid ei räägi, ju see pole mainimisväärne. Samas märgivad nad, et nende külastatud soome põhikoolis oli 9+5 tugiõpetajat, iga klassi jaoks üks, pluss viis terve kooli peale. Lisaks on palgatud assistente, kes oskavad võõrkeelsete laste emakeelt ja suudavad neid vajaduse korral toetada.
Lugupeetud teoreetikud, kui palju tugiõpetajaid töötab meie koolides? Kui palju on plaanis neid nüüd kohe juurde koolitada? Kas nende arv peaks Soomega võrreldes olema mitmekordne, sest integreeritavate õpilaste arv Eestis ise on mitmekordne? Kui palju ressurssi selliste õpetajate koolitamiseks kulub? Ja kust üldse õpetajaid võtta? Juba praegu on koolides õpetajate puudus, vanad lähevad pensionile, aga noori ja särasilmseid väga palju peale ei tule. Miks küll?
Ka psüühiliselt ei ole võõras keeles ja võõras kultuuriruumis õppimine kerge. Oma kultuurilise identiteedi määratlemine tekitab raskusi – noored peavad püüdma saavutada tasakaalu nn vana identiteedi ja teisest küljest selle identiteedi vahel, mida uus ühiskond neilt oletatavasti ootab.
Soomeski soovib 20 protsenti õpetajaist vahetada töökohta, kui võõrkeelsete õpilaste arv koolides kasvab liiga suureks. Küsimusi tekib ka programmide ja õpikutega. Soome uurijate väitel on soomlastele kirjutatud õpikud võõrkeelsetele õpilastele liiga rasked, õpetaja peab pidevalt seletama sõnade tähendusi ja tegelikuks õppimiseks jääb aega üha vähemaks.
Kas peame minema eestikeelse hariduse ja eesti keele lihtsustamise teed või kirjutama eraldi õpikud eestikeelsete ja võõrkeelsete õppijate jaoks? Kuidas selline lihtsustamine õppijate koolijõudlust ja teadmiste taset mõjutada võib? Ja kuidas mõjub see eesti keelele, mis juba praegu on üle mõistuse lihtsustatud? Kuidas me saame hoiduda eesti keele edasisest lihtsustumisest tingimustes, kus koolireformi läbiviimise järel paljudes kohtades eesti lapsed eestikeelses koolis vähemusse jäävad? Näiteks Ida-Virumaal, kus eestikeelse elanikkonna protsent on alla kümne. Kas kümme protsenti eesti emakeelega õpilasi suudab eestikeelseks muudetud koolis integreerida 90 protsenti vene emakeelt kõnelevat last?”
