“…Märkigem veel, et käesoleva aasta märtsis mõttekoja GLOBSEC poolt üheksas Ida-Euroopa riigis korraldatud küsitluse kohaselt hindas Vladimir Putinit negatiivselt vaid 68 protsenti Eesti elanikest. See näitaja oli veel madalam vaid Bulgaarias. Pole kahtlust, et see näitaja on kõrge just meie välispäritolu inimeste tõttu. Mis edukast lõimumisest me rääkida saame?
Rääkimata sellest, et arvamusküsitlustest saadud teave on suhteline ja kõikuv. Sotsiaalteadustes peetakse arvamusküsitlusi kõige vähem usaldusväärseks, sest vastused sõltuvad väga paljudest teistest asjaoludest, mis ei pruugi alati kajastada lõimumistaseme muutust. Hoopis täpsema teabe annavad uuringud, mis baseeruvad inimeste tegelikul käitumisel, mitte arvamusel sellest, kuidas nad teatavas situatsioonis käituvad. Seesugune vaade on jäänud lõimumise taseme hindamisel Eestis aga seni – kas tahtlikult või lihtsalt oskamatusest – täiesti tagaplaanile. Pole mingi saladus, et näiteks kuritegevus, HIV-viirus või kangete narkootikumide tarvitamine on rändetaustaga Eesti inimeste seas märksa rohkem, isegi kordades rohkem levinud. Neilt, kes räägivad, et Eesti «kaks kogukonda» peavad lähenema, võite küsida, kas põlisrahvastik peaks oma neid näitajaid kasvatama? Sidusa Eesti kujunemine peaks tähendama ikkagi välispäritolu rahvastiku lõimumist Eesti ühiskonda, mitte mingi hoopis teistsuguse Eesti ehitamist
…
Mida siis teha? Esimeseks sammuks peaks olema massiimmigratsiooni peatamine idaslaavi ja Aasia-Aafrika riikidest, mille maht viimastel aastatel – isegi põgenikke arvestamata – on jõudnud juba okupatsiooniaja lõpukümnendi tasemele. Me ei jõua kuidagi nii palju idaslaavlasi oma ühiskonda lõimida, kui neid järjest sisse tuleb. Kui massiimmigratsioon jätkub sellises mahus nagu viimasel kahel aastal, siis tuleb ausalt tunnistada, et loobume Eestis sidusa ühiskonna kujundamisest. Või tuleks sidusus hoopis ümber defineerida, kuhupoole teel olemegi. Nii nagu uusvasakpoolsed paljude mõistetega on teinud.
Integratsioon ja lõimumine on juba saanud ja sidus Eestis saamas terminiteks, mis võrdsustuvad sisutu naeruväärse tühikargamisega, mis mitte kusagile ei vii. Pole seni viinud, ning kui nii jätkata, ei vii edaspidigi. Kui lõimumisideoloogidele ja -poliitikutele mingi soovitus anda, siis lõpetage loosunglikkus, ärge vihastage eestlasi nõudega end muuta, pange piir massiimmigratsioonile, tehke Eesti avalik ruum eestikeelseks ja jätke venelased oma integratsioonijutuga rahule. Pange need sajad miljonid keeleõppesse ja ongi kõik.”
