Kristina Kallas, ärge tooge eesti kooli aina rohkem vene keelt ja meelt, vene kombeid ja väärtusi – see teenib tegelikult Putini kultuuriimperialismi eesmärki ja kuulub tema hübriidsõja arsenali. Loodetavasti on teie eesmärgid siiski Putini omadest erinevad.
Uues koalitsioonileppes on kirjas, et 2027-ndaks aastaks käivad kõik Eestis elavad lapsed ühises lasteaias ja 2030-ndaks aastaks ühises koolis.
Eestikeelsele õppele üleminek tähendas siiani, et nagu mitmetes teistes riikides, on muulastele riigikeele õppimise koolid, oma keele ja kultuuri süvendatud õppega. Kristina Kallas on aga koalitsioonilepingusse vaikselt lisanud termini “ühtne”.
Ühise või ühtse kooli asemel annab tegelikult selle sisu paremini edasi mõiste vene-eesti segakool, mille eesmärk on aga juba äärmusradikaalne ideoloogia – ajalooõpikute ümberkirjutamisest “kultuuritundlikuks” (loe: okupatsiooni toetajatele sobivaks) kuni ilma rahvuse ja kultuuriidentiteedita uue segarahvuse loomiseni.
Massiliselt putiniste eesti kooli
Haridusministriks saanud Kristina Kallas on oma senistes intervjuudes kinnitanud, et venekeelsed lapsed pannakse massiliselt eesti kooli. Okupatsiooni taaga ja massilise venekeelsete uussisserände tagajärjel tähendab see Eesti demograafilise reaalsuse juures, et 894 000 eestlase lapsed pannakse kokku 460 000–500 000 venekeelse inimese lastega. Juba enne Ukraina sõda oli Eestis pea 400 000 peamiselt venekeelset idaslaavlast 1. Alates Ukraina sõja algusest on meie maale juurde tulnud hinnanguliselt 60 000–100 000 idaslaavlast. Tallinnas, kus eestlasi on juba praegu vaid pool või koguni vähem, tähendab see, et pooled klassis on venekeelsed, paljude isad tulised Putini toetajad, emad viivad tankile lillekese ja vanaisad-vanaemad peavad end “vabastajateks”. Eeldada, et selliste osakaalude venekeelsete puhul säilivad ENSV-d eeskujuks seadvates segakoolides eesti kultuuriidentiteet, eestikeelne keelekeskkond, eesti koolide kõrge tase, eesti komberuum, eesti väärtused jne, on pehmelt öeldes sama naiivne kui arvata, et kommunism toob õuele õnne ja õnnistuse.
Muidugi uuele haridusministrile, Kristina Kallasele, kes on tuntud oma põhiseadusevastaste, eestlusevaenulike ütluste poolest – nagu näiteks, et Eesti riigi asi ei olegi seista eestlaste identiteedi eest, etnilisus tuleks riigi alusdokumentidest välja võtta, et vene keeles kirjutavad kirjanikud Ivanovid on sama palju eesti kirjanikud kui Tammsaare, et eesti kultuur peab tähendama ka vene sümboleid ja väärtusi – eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel jne2 –, on selline ENSV-lik, eesti koolidesse massiliselt vene keele ja meele sissetoomine kahtlemata pikaajalise unistuse täitumine.
Eesti koolid ja lasteaiad ei ole integratsioonilaborid
Kristina Kallasele meeldib ennast pidada hariduseksperdiks – ometi, kui vaadata tema CV-d, võib teda pidada pigem integratsiooniaktivistiks. Eesti koolid aga ei ole integratsiooni laborid või muulaste keeleõppe koolid, vaid eesti lastele mõeldud parima võimaliku hariduskvaliteedi andmise keskused.
350-aastase ajalooga eesti kooli hävitamine ja selle asendamine vene-eesti segakooliga on võib-olla meelepärane ühele väikesele, radikaalsele osale ühiskonnast, aga kindlasti ei ole see vastuvõetav enamikule eesti lapsevanematest ega talutav õpetajatele.
Kristina Kallasel puudub mandaat eesti koolide venestamiseks
Nii kardinaalne muutus vajaks kindlasti väga laiapõhjalist teavitustööd, mida selline segakooli mudel kahaneva väikerahvusega imepisikese keele riigis reaalsuses tähendab, ja vähemalt sama mitmekülgset debatti nagu näiteks abieluvõrdsus või pensionireform, sest ühtse kooli ideoloogia taotleb mitte ainult senise eesti koolimudeli lammutamist, vaid ka lausa eestlastest uue poolrahvuse moodustamist, mis ühemõtteliselt soovib nullida meie põhiseaduse preambula nõuet säilitada eesti keel, kultuur ja rahvus. Rääkimata sellest, et selliseks eestivaenuliku ideoloogia rakendamiseks puudub Kristina Kallasel mandaat. Reformierakonna programm rääkis eestikeelsest haridusest muulastele, aga kindlasti mitte vene-eesti segakoolist.
Kristina Kallas elab oma identiteediprobleeme välja eesti laste peal
Väärib märkimist, et Kristina Kallas ja teised tema äärmusradikaalse ideoloogia pooldajad ei tööta õpetajatena koolis ehk n-ö eesliinil. Haridusliikumises “Eesti kool on eesti keele kodu” on palju õpetajaid, kes igapäevaselt õpetavad klasse, kuhu on pandud juba rohkem kui 2 või 3 venekeelset last ja nad kinnitavad ühest suust, et selliste klasside tase langeb, keelekeskkond muutub venekeelseks, eesti kombe- ja väärtusruum taanduvad vene oma ees ja kannatavad mõlemast rahvusest õpilased. Kahetsusväärselt ei julge enamik õpetajaid oma nime all neil tundlikel teemadel kirjutada. Tean mitut juhtumit, kus kooli direktor on keelanud õpetajal kirjutada arvamusartiklit, mis avaks venekeelsete laste tegelikku mõju ja reaalsust eesti koolis. Vene-eesti segakoole propageerivad enamasti inimesed, kes ise päevagi koolis õpetanud ei ole või kannatavad ise etnilise identiteedi probleemide käes.
Justnagu nagu kahjuks Kristina Kallas ise, kelle emakeel on vene keel ning kes on üles kasvanud peamiselt venekeelse keelekeskkonnaga Kohtla-Järvel ja veetnud suure osa lapsepõlvest Venemaal, nagu ta ise on kinnitanud. Siiski tuleks oma isiklikele identiteediprobleemidele leida lahendusi mujalt, mitte kõiki lapsi endasarnaseks ilma juurteta poolrahvuseks vormides ja hävitades üht maailma kultuuripärandi varasalves nii unikaalset ja erilist kultuuriidentiteeti nagu seda on eestlus.
Kõige kummastavam on, et nii äärmusliku muudatuse elluviimiseks nagu eesti koolide venestamine vene-eesti segakoolides ei ole konteksti (muulaste imperialistliku suurrahvuse osakaal ja vohav suurvene šovinism jne) arvestavaid teaduslikke uuringuid ega edukalt toimivaid eeskujusid.
Eesti laste peal ei tohi rakendada suurte koloniaalrahvaste läbikukkunud mudeleid
Ja eeskujud peavad arvestama konteksti. Kristina Kallas, kellele meeldivad suured koloniaalrahvused ja kes eriti imetleb venelasi nende oskuse pärast “integreerida teisi rahvusi” ehk koloniseerida, heites eestlastele ette, et nad ei oska olla piisavalt “suur” (loe: suurele vene rahvale iseloomulikult imperialistlik) rahvus3, toob eeskujuks nn Kanada mudeli. Kanadas integreeruvad Euroopa kolonistidest mitmekümnemiljonilised suurrahvused – prantslased ja inglased –, põlisrahvad aga elavad oma reservaadis, viimases kohas, kus Kanada põlisrahvaste keel ja kultuur saab õitseda. Kohas, kuhu kolonistidel ei ole asja. Muide: ka Kanada põlisrahvaid on rohkem kui eestlasi, üle 1,6 miljoni. Kurvastav, kui uus haridusminister ei ole tõesti kursis sellega, mida Vene impeerium on teinud eestlastele ja teistele väikerahvustele selleks, et “suur” olla ja Kallase ideaalile vastata. Haridusminister võiks end harida sellistel teemadel nagu anneksioon, kolonialism, koloniseerimine, kolonistid, okupandid jne ja jätta oma asjassepuutumatud näited USA-st.
Isegi Soomes, kus on oluliselt väiksem osakaal erineva emakeelega muulasi ning pole venestamise ohtu, on uuringud ehk palju pehmemal kujul utoopiad läbi kukkunud. Vaatamata sellele, et Soome riigil on olnud märksa rohkem rahalisi võimalusi palgata segakoolide minimaalseks toimimiseks hädavajalikku ülikallist tugipersonali. Olukorras, kus Eesti riigi rahandus on niigi pehmelt öeldes väga kehvas seisus ja maakoole tuleb rahapuuduse tõttu järjest sulgeda ning kõikjal on lubatud kärped, on ülikuluka tugipersonaliga ühtse kooli mudel veel eriti arusaamatu.
Vene-eesti segakoolide tagajärjel kukub eesti kooli tase
Eesti õpilased on seni näidanud suurepäraseid tulemusi PISA testides ja saanud sisse headesse ülikoolidesse, mis on ka Eesti eduloo ja ükssarvikute üks alustalasid. Eesti kool on seni pakkunud paremat haridust kui Lääne-Euroopa segakoolid, kus hariduse kvaliteet jätab just muulaste suurte hulkade tõttu soovida. Eestlased tahavad maailmas olla tuntud kui põhjaeurooplased, unikaalse soome-ugri väikekultuuri esindajad, mitte venekeelsed juurteta postsovettidest idaeurooplased, kelleks Kristina Kallas soovib nüüd kõiki eesti lapsi vorpida. On lubamatu hävitada eesti kultuuriidentiteet, jätta eesti lapsed ilma oma juurtest ja lammutada maailma parim hariduskvaliteet selleks, et mõni integratsioonifanaatik saaks realiseerida oma elukaugeid ja hukatuslikke utoopiaid või leida lahendust oma isiklikule identiteedikriisile.
Loodetavasti Kristina Kallase eesmärgid erinevad siiski Putini omadest
Hea Kristina Kallas, palun jätke eesti lastele nende pastlad ja kandled ja eesti koolid – koolid, mille keelekeskkond on eestikeelne ja eestimeelne, kus domineerivad eesti kombe- ja väärtusruum –, sest Eesti on eesti keele ja kultuuri ainus imepisike kodumaa ja eesti lastel, nii nagu kõikidel teistel maailma rahvuste lastel, on õigus oma koolile. Palun ärge tooge eesti kooli aina rohkem vene keelt ja meelt, vene kombeid ja väärtusi, mis teenib tegelikult Putini kultuuriimperialismi eesmärki ja kuulub tema hübriidsõja arsenali. Loodetavasti on teie eesmärgid siiski Putini omadest erinevad.
Loe veel Triin Teramäe poolt kirjutatud artikleid: https://www.eestikool.eu/tag/triin-teramae/
